keelde tõlgituna Neitsitorniks. Hoone on aegade jooksul olnud kasutuses kaitsetorni, elamu ja kohvikuna, räägitakse, et seal kummitab endiselt! Siin on töötanud kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, kellele on Neitsitorni kõrval asuvas Taani Kuninga aias püstitatud kivist mälestustahvel. Praegusel ajal on torn avatud muuseumkohvikuna, kus saab külastada kolmel korrusel asuvat kohvikut, nautida vanalinna vaadet linnamüüril jalutades ning vaadata vahetuvaid näitusi hoone keldris. 4.6 Paks Margareeta Eesti Meremuuseum Suur Rannavärav on ehitatud Tallinna linnamüüriga samal ajal, 14.sajandil. Paarsada aastat hiljem, 1529. aastal, püstitati värava kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta, üks varasemaid rannakaitse ehitisi Eestis. Selle omapärase ümara ehitise seintes on 155 laskeava ning läbimõõt on linnamüüri torni kohta suur, nimelt 25 meetrit. Oma nime on Paks Margareeta
Kohati on nimetatud populaarkultuuri ka primitiivseks ja labaseks, sest selle eesmärk on teenida raha, samas, kui rahvakultuur on respekteeritavam, sest on populaarkultuuriga võrreldes eetilisema alatooniga, sest on seadnud eesmärgiks rahvuse traditsioonide ja väärtuste hoidmise ja propageerimise. Populaarkultuur sisaldab endas pidevat tarbimist (Ta rõhub kiirele tarbimisele, naudingule, rahale jne.) ja uusi vahetuvaid elemente või trende, see meeldib paljudele erineva staatusega inimestele ning on ühtlaselt kõigi hulgas populaarne, samas kui rahvakultuur propageerib stabiilsemaid väärtusi, traditsioone ning ei levi niivõrd ühtlaselt kõigi hulgas, omades eraldi tarbijaskonda. Rahvakultuuril on oht integreeruda teistesse kultuuridesse. 3. Tooge välja erinevaid vaatenurki kõrg- ja levikultuuri vastandamisele. Kõrgkultuur on ainus kultuuri püsiv osa
suurmaaomanike partei (sisuliselt nende huvid olid ühesugused nii et neid võb nimetead mõlemat feodaalparteideks.). Nende tugev vastasseis keskvõimu bürokraatia toetajaskonnale (põhiliselt vana ülikkond ning vanad suguvõsad. ) algas Makedoonia dünastia lõpuga 1056. .aastal. ning põhjustas 25 aastat kestnud sisemise ebastabiilsuse perioodil, mis sai tuntuks ,,Pimeda ajajärguna". Seda aega iseloomustab pealinna ja provintside vastasseisu tõttu suur arv tihti vahetuvaid marioneetilisi keisreid, kes tegelesid rohkem enda toetajskonna kui riigi huvide järgimisega. Feodaalide mõjujõud suurenes riigi välispoliitilise olukorra järsul halvenemisel X sasjandi kaheksakümnedatel, ning vahelduva eduga kesknud võitlus lõppes 1081. a. Aleksius I Comnini näol feodalismi võimule tulekuga. Feodalism Comninide reform- Proniaarlus De facto Bütsantsi võib pidada feodaalse monarhiaga riigiks Comninide dünastia võimule
annaabi.ee 
