kombinatsioon? -Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide? -Mis on ,,õige" jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele? Näiteid õiglase jaotamine võimalikest printsiipidest: -Iga inimesele võrdne osa (formaalne võrdlus) -Igale inimesele vastavalt vajadusele -Igale inimesele vastavalt teenetele -Igale inimesele vastavalt panusele 3. Mis on korraldav õiglus? Korraldava õigluse puhul on küsimus vahetussuhtest: -teenuse eest tasumine -kahju ja hüvitise vahekord -kuriteo ja karistuse vahekord * Õiglane tähendab korraldavas õigluses ,,õiget" propotsiooni. 4. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Põhiküsimused: -Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkus, võim, austus, või mingi nende kombinatsioon? -Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide? -Mis on ,,õige" jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele? 5
haridus – talendi järgi. 1. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Põhiküsimused: -Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkus, võim, austus, või mingi nende kombinatsioon? -Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide? -Mis on „õige“ jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele? 2. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust! Korraldava õigluse puhul on küsimus vahetussuhtest: -teenuse eest tasumine -kahju ja hüvitise vahekord -kuriteo ja karistuse vahekord * Õiglane tähendab korraldavas õigluses „õiget“ propotsiooni.Jaotav õiglus ("igaühele oma"). Jaotav õiglus lähtub põhimõttest, et igaühte tuleb kohelda vastavalt sellele, millised on konkreetselt tema võimed või võimalused. Jaotava õigusluse kohaselt koheldakse reeglina lapsi, vanureid,
Väärtus tekib, kuna kaupade kogused erinevalt vajadustest on piiratud ning see annabki kaupadele majandusliku iseloomu. Nn tasuta (vabalt) saadaval kaubal ei saa olla väärtust. Subjektiivne väärtus seab piirid vahetusprotsessile ja hindadele. Iga indiviid määrab kindlaks kvantitatiivse suhte vahetusvõimaluste korral. Selline suhe peegeldab tarbija subjektiivseid väärtushinnanguid. Menger väidab, et isoleeritud vahetuse korral sõltub hind ostja ja müüja maksimum ja miinimum vahetussuhtest. Arvestades võrdset soovi saavutada maksimaalne eelis ning võrdseid võimalusi tingimisel (kauplemisel) saab hind olla maksimum- ja miinimumsuhte keskmine. Bartertehingud vahetusel on ebamugavad ning erinevate kaupade tõttu saab rahast sammsammult vahetustehingute universaalne vahend ehk kõikide kaupade väärtuse mõõt. Raha kvantifitseerib subjektiivsed väärtused, raha on vahend mille kaudu väljendub vahetuse ekvivalentsus.
annaabi.ee 
