21 pakkumise piirkuluga. Individuaalset MB alusel maksmist ei saaks rakendada, kuna keegi ei avalikustaks enda tegelikku piirkasulikkust. 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 91. Miks võib õiglus olla majanduse suhtes eksogeenne mõiste? Millest sõltub reeglite võime õiglust luua? Õiglus on majanduse suhtes eksogeenne mõiste, sest käsitleb ainult vahetussuhteid ehk kuidas (kui palju) heaolu mingi vahetuse tulemusena muutub. Reeglite õiglus sõltub väärtushinnangutest. 92. Kuidas mõjutab ümberjaotamisprotsessi efektiivsus jaotusprotsessi? Oluline on ka, kui efektiivne on ümberjaotus, ümberjaotamise mahu kasvades. Nimelt esineb ümberjaotamise mahust sõltuv ressursikadu, mille tulemusena on pärast ümberjaotamist ressurssi vähem kui seda oli enne jaotamist. Seega vastus küsimusele on, et mida
..33 12. Hagi aegumine.................................................................................................3435 2 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE _____________________________________________________________________________________ EKSAMI küsimus: mis on tsiviilõigus? tsiviilõiguse mõiste reguleeritakse varalisi, vahetussuhteid ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest, kasutusel oli ius civile. Ius civile sisu oli siiski teine võrreldes tänapäeva tsiviilõiguse tähendusega. Tsiviilõigus on valdav osa eraõigusest, kuid tema kõrval saab eristada ka teisi tsiviilõiguse osi. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte
Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Lisaks: TsÜS §48 - §66; Äriseadustiku §5; Asjaõigusseadus §72 ja §241; Köhleri õpikust lk 77-90 5. SUBJEKTIIVNE TSIVIILÕIGUS 5.1. Tsiviilõigussuhe Kuidas toimub tsiviilõiguslik reguleerimine tsiviilõiguses? Teatud suhteid tsiviilõigus reguleerib (eelkõige varalisi omandi- ja vahetussuhteid). On müüja ja ostja. Müüja annab asja ja ostja peaks andma raha. Selline suhe saab põhimõtteliselt toimuda ka ilma õiguseta. Kui aga õiguslikult reguleerida seda olukorda, siis on oluline, et suhtes oleksid olemas ka õigused ja kohustused. Õigusliku reguleerimise mõte seisneb selles, et ostjad-müüjad saavad käituda vastavalt oma vastastikele õigustele ja kohustustele. Tsiviilõigussuhe on õigusega (tsiviilõiguse normidega) reguleeritud tsiviilõiguse objektiks
Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Lisaks: TsÜS §48 - §66; Äriseadustiku §5; Asjaõigusseadus §72 ja §241; Köhleri õpikust lk 77-90 5. SUBJEKTIIVNE TSIVIILÕIGUS 5.1. Tsiviilõigussuhe Kuidas toimub tsiviilõiguslik reguleerimine tsiviilõiguses? Teatud suhteid tsiviilõigus reguleerib (eelkõige varalisi omandi- ja vahetussuhteid). On müüja ja ostja. Müüja annab asja ja ostja peaks andma raha. Selline suhe saab põhimõtteliselt toimuda ka ilma õiguseta. Kui aga õiguslikult reguleerida seda olukorda, siis on oluline, et suhtes oleksid olemas ka õigused ja kohustused. Õigusliku reguleerimise mõte seisneb selles, et ostjad- müüjad saavad käituda vastavalt oma vastastikele õigustele ja kohustustele. Tsiviilõigussuhe on õigusega (tsiviilõiguse normidega) reguleeritud tsiviilõiguse objektiks olev
annaabi.ee 
