3. Interaktsioonis olevad indiviidid üritavad hoida oma tegevuse kulusid tasakaalus sellest tegevusest saadava eeldatud kasuga. 4. Otsitakse ja valitakse kõige majanduslikumaid tegevussuundi, kus kulud ja tulud on tasakaalus. 5. Tegevus lõpetatakse, kui selle kulud ületavad järjekindlalt saadud kasu. (Nurk 2004) Sotsiaalse interaktsiooni protsessi mõjutavad paljud erinevad tingimused: • Arenguaste ja vahetuspartnerite omavaheliste suhete iseloom • Kummagi partneri tehtud kulutused ja saadav kasu • Sotsiaalne kontekst, kus vahetus aset leiab. (Nurk 2004) Tuleb silmas pidada ka seda, et kasu ühest spetsiifilisest vahetusest väheneb vahetuste arvu suurenedes. Inimene, kes esimesel korral hea meelega aitab sinu auto lumevallist välja lükata, ei ole enam nii lahke ja abivalmis, kui ta seda teist või kolmandat korda tegema peab. (Nurk 2004) 4. TEOORIA RAKENDAMISVÕIMALUSED
Eraomandi õigustatus peitub seega eelkõige mitteomanike kasus, kasus, mis tuleneb asjaolust, et teatud käitumisviisid (rööv, sund) on kõigile keelatud ning avatud on muud üldist kasu pakkuvad võimalused. Sedavõrd o eraomand ka ideaalne näide mittetäielikest ehk avatud lepingutest. 2. Vahetus Kui kaks indiviidi midagi vahetavad, siis realiseerivad nad definitsiooni kohaselt koostöökasu, mida mõnikord nimetatakse ka tehingukasuks. mida suurem on vahetuspartnerite arv, seda rohkem on (ceteris paribus) vahetusvõimalusi. Suuremal vahetuspartnerite arvul on veel üks eelis nimelt väheneb võimalik sõltuvus ühest partnerist. Kasvab võimalus vajaduse korral üle minna teise partneri juurde, kes pakub sama hüvist. Paraku suurenevad koos partnerite arvuga ka vahetuse kulud ehk nn tehingukulud. Üldiselt öeldes tuleb arvestada varjatud tegevuse probleemi lahendamise ja spetsiifiliste investeeringute kaitse kuludega
· Selline turg kujutab endast kombinatsiooni vahetusest ja konkurentsist ja see tähendab ka kombinatsiooni dilemmastruktuuridest. · Eriline on seejuures, et ühel juhul vahetuses oleks vaja dilemmastruktuuri ületada, teisel juhul konkurentsis aga dilemmastruktuuri sihipäraselt kujundada ja säilitada. · Reaalne turg: · Vahetuspartnerite koostegevus turgudel pole puhas koostöömäng. Konfliktid seostuvad spetsiifiliste investeeringute, info asümmeetria ja koostöökasude jaotamisega. · Ühe turupoole konkurentide koostegevus pole jälle puhas konfliktimäng. Konkurentsi kahjustamata on võimalik leida ühiseid huvisid, mis on realiseeritavad reeglite usaldusväärse järgimise või selektiivse koostööga kindlates valdkondades.
annaabi.ee 
