koostamist arvasin. On raske uskuda, et võrdlemisi suurel loomal on mõnevõrra palju ohutegureid, siia sobiks ideaalselt näide, millega lõpetasin oma referaadi põhiosa kirjutamise, et inimkütid ootavad merikilpkonna tapmist seni, kuni emasloom on kõik oma 50-200 muna ära munenud, vahetult peale munemist tapavad kütid merikilpkonna koheselt, võtavad sellelt liha ja kilprüü. Kilprüüd kasutatakse küllaldaselt just erinevate vahetuskaupade tegemist vahemere äärsetes piirkondades. Samuti teadsin, et kilpkonnad on küll pika elueaga roomajad, kuid ei oleks kunagi uskunud, et nad suudavad nii suure ohustatuse tõttu ikkagi elada meie troopilistes ja subtroopilistes vetes, ligi 150 aastat. Tuleb tõdeda, et referaadi koostamine on parajalt raske, eesti keelset informatsiooni oli võimatu leida. Ei eksisteerinud eesti keelset teavet ei raamatute näol ega internetis. Seega ei
Levitamise kolm vormi: vastastikkus, ümberjaotus ja turu vahetus. RAHA Nö kingituste vahetamine on sugupuul põhinevates ühiskondades olulisem kui modernsetes. Ühiskondades on reeglid mida osta/müüa võib, mida mtte. Neid leidub isegi kapitalistlikes ühiskondades, näiteks armastus, sõprus ja lojaalsus. Mõnes ühiskonnas pole raha. Seda võivad asendada muud maksevahendis, näiteks söök, riided, muud materjalid. KUNSTLIKULT LOODUS ESEMETE TÄHENDUS Vahetuskaupade ringlusest võib järeldada, millised on vastava ühiskonna kultuurilised väärtused. VAHETUSE UUESTI LÄBIVAATAMINE Antropoloogia käsitleb majandust kahes osas: ,,the West" ja ,,the Rest". Vähem arenenud ühiskonnad on tasapisi õppinud läänemaailmalt majanduslikku käitumist, siiski on erinevused suured. 13 TOOTMINE JA TEHNOLOOGIA INIMKONNA VAHETAMINE LOODUSEGA Ühtset lihtsalt sidet ökoloogiliste tingimuste ja sotsiaalse organisatsiooni vahel pole. Selge see, et
19 Vajadus raha järele tekkis koos kaubavahetuse sünni ja arenguga. Kauges minevikus elatusid inimesed sellest, mida nad ise suutsid põllult ja metsast hankida. Toidu ja ka muude eluks vajalike hüviste valik oli üsna ühekülgne. Ühtede hüviste ülejääk ja soov saada teisi hüviseid tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetus toimus nii öelda kaup-kauba vastu ehk bartertehinguna. Hüviste vahetuste mahu kasvades kasvas ka selles osalejate arv. Sobivate vahetuskaupade kokkuviimine muutus keeruliseks. See lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema hüvis, mida võimalikult paljud vahetuste osapooled tunnustaksid ning kasutaksid. Selleks saigi raha. Läbi aegade on rahana kasutatud erinevaid asju ehk nn ekvivalentkaupu, mida võib nimetada kauprahaks. Rahaks on olnud näiteks sool, vili, tubakas, teokarbid, pärlid, karusnahad, kariloomad ja erinevad väärismetallid.
annaabi.ee 
