pikk tekst "Agrami muumia lõuendsidemed" koosneb rohkem kui 1500 sõnast. Kuigi on olemas palju materjali, sealhulgas lühikesi ladinaetruski kakskeelseid tekste, ja etruski kirja (tekkinud läänekreeka alfabeedist) osatakse ka lugeda, on siiski kaheldav, kas etruski keelt peale mõne (või mõnekõne) sõna võib pidada desifreerituks. Ebaselged on ka etruski keele sugulussuhted teiste keeltega. Varakult arenes Etruurias käsitöö ja kaubandus. Suurt osa etendasid etruskid vahetuskaubanduses. Nende laevad käisid nii Kartaagos kui ka Foiniikias. Kreekas tunti etruski kaubamehi vähemalt 6. sajandist eKr. Sel ajal olid Etruurias käibel joonia mündid; hiljem vermivad ka etruski linnad ise münte kreeka eeskujude järgi. Etruski kunsti varajased mälestusmärgid kuuluvad 7.6. sajandisse eKr. Õitseng langeb siiski peamiselt 4. sajandile eKr. Hiljem tugevnevad üha rohkem hellenistlikud jooned. 1
Üks frustreerivamaid aspekte pronksiajal on metallurgiaga tegelemise märgide vähesus asulakohtades. St on arvatud, et sel ajal olid liikuva eluviiskiga sepad. Jantzen (2008) Quellen zur Metallverarbeitung im Nordischen Kreis der Bronzezeit Rippnõu valuvorm Watenstedt, Lower Sawony, Germany Asvaston välja tulnud 1200 valuvormi tükki, mis on Baltimaades võrdlemisi ainuke. Samas ei oska öelda, kui pika perioodi jooksul sepatöö on kestnud. Pronksiajal võib pigem rääkida vahetuskaubanduses (mingi asja vahetamine samaväärse asja vastu või kingituste vahetamine, religioossne vahetus) Ulun Burun, Türgi 1400 BC. Laevavrakk. Vase ja tina kangid. Balti merevaik. Mauthausen peitleid. 500 Ösenringbarenit Spangenbarrten (München-L) mansettidega võrud. Kaalu suurendamiseks? Katki läinud? Tugevdamiseks? Võrud- varane metallikaubandus? Standartne vorm/kaal. Hiljem tulevad sirbid. Kas neid ka kasutati? Või oli sümboolne väärtus, materiali väärtus?
Ta ei olevat maksnud puude eest viinaga, küll aga olid talupojad ise ostnud puude eest saadud raha eest mõisast viina. Mõisakeldrist (mitte kõrtsist) viina müük olevat täiesti lubatud. Lisaks olevat tema vastu tunnistusi välja pressitud tema mõisa talupojalt Tönnis Ohakalt, kes selleks ühes Viljandi kõrtsis purju joodeti, süüdistused ise aga tuginevat anonüümsetele salakaebustele. Kohtumehi mõisniku väited ei veennud ja ta mõisteti ebaseaduslikus vahetuskaubanduses süüdi. Ülesost maal (sel ajal oli see juba lubatud vaid talupoegadele) ja talurahva üha suurenev joomarlus (alkoholism sai talurahva üldiseks nuhtluseks 18. sajandil) tekitasid võimudele palju muret ja nii üht kui teist püüti mitmesuguste korralduste ja keeldude abil piirata. Rathlefid EAA, f. 1457, n. 1, s. 175, l. 14 Väljavõte Gustav Rathlefi kirjast von Dehnile põhjendustega aadlitiitli taotlemiseks (1891)
annaabi.ee 
