rõhku andmete statistilisele analüüsile. Tema keskendub ajaloolises mastaabis esmaavastajate või koolkondade rajajate „suurtele“ argumentidele ja eskitustele. Raamat jaguneb kaheks pooleks, millest kumbki esindab kronoloogilises jäjrestuses antud teooria keskseid seisukohti 19. ja 20. sajandi jooksul. Üheksateistkümnendal sajandil keskenduti koljude füüsilisele mõõtmisele kas siis väljast või seestpoolt. Kahekümnendal sajandil siirduti oletatavalt vahetumate intelligentsustestidega aju võimekuse mõõtmisele. Gould nimetab oma raamatut kroonikaks, milles on rängad ja õpetlikud eksimused intelligentsuse teooria lähtealustes ja selle õigustuses. (Gould, 2001). 4 Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit Gould toob välja, et hinnates teaduse mõju 18. ja 19. sajandi seisukohtadele rasside olemusest,
hävitas traditsioonidel põhineva ühiskonna ja kehtestas terrori. Põhjuste hulgast võib eristada kaugemaid ja põhimõttelisemat laadi ning vahetumaid. Sügavama põhjusena võib välja tuua vana korra (ancien régime) mittevastavuse ühiskonna (sotsiaalne süsteem, majandus, tehnika, teadus jne) arengu käigus kujunenud uutele tingimustele – sellest vaatvinklist oli tegemist paratamatu sündmusega, mis oleks nii või teisiti kuskil ja millalgi toimunud. Vahetumate põhjustena tulevad arvesse need, mis üritavad põhjendada, miks toimus revolutsioon just Prantsusmaal ja siis kui ta toimus. Ses osas võib välja tuua järgnevad asjaolud: 1 Prantsusmaa oli ühelt poolt Euroopa rikkaim ja arenenuim riik (Inglismaa oli vast mõneti arenenum), samas iseloomustasid Prantsusmaad arvukad igandid – revolutsiooni vältimiseks oleks reforme tulnud alustada ammu enne revolutsiooni puhkemist.
aga pööbli mässu, mis hävitas traditsioonidel põhineva ühiskonna ja kehtestas terrori. Põhjuste hulgast võib eristada kaugemaid ja põhimõttelisemat laadi ning vahetumaid. Sügavama põhjusena võib välja tuua vana korra (ancien régime) mittevastavuse ühiskonna (sotsiaalne süsteem, majandus, tehnika, teadus jne) arengu käigus kujunenud uutele tingimustele – sellest vaatvinklist oli tegemist paratamatu sündmusega, mis oleks nii või teisiti kuskil ja millalgi toimunud. Vahetumate põhjustena tulevad arvesse need, mis üritavad põhjendada, miks toimus revolutsioon just Prantsusmaal ja siis kui ta toimus. Ses osas võib välja tuua järgnevad asjaolud: 1) Prantsusmaa oli ühelt poolt Euroopa rikkaim ja arenenuim riik (Inglismaa oli vast mõneti arenenum), samas iseloomustasid Prantsusmaad arvukad igandid – revolutsiooni vältimiseks oleks reforme tulnud alustada ammu enne revolutsiooni puhkemist.
annaabi.ee 
