probleem on seotud teadaolevaga, selle lahendamine laiendab teadmisi. Teadustöö 3. etapp.Uurimisküsimused. Teadusliku probleemi sõnastamisel esitatakse küsimusi: milline on tõde? milles on asi? Milles on nähtuste põhjus? Teadusliku uurimuse eesmärk on nendele küsimustele vastuse leidmine. Teadustöö 3. etapp.Eesmärk. · Probleemist lähtudes püstitatakse eesmärk. uurimiseesmärk on põhjendatud ettekujutus uurimistöö üldistest lõpp või vahetulemustest; eesmärk formuleerib uurimuse mõtte. Selle sõnastus peab olema lühike, lakooniline ja sisuliselt täpne. Teadustöö 3. etapp. Hüpotees. · Probleemi sõnastusele järgneb võimalike vastuste või lahenduste otsiminehüpoteeside püstitamine. · Hüpotees on teada olevaile faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. kohta (ENE 3. köide, lk. 535). Teadustöö 3. etapp. Hüpotees. hüpotees on teaduslik oletus;
Arvuti tööd juhtis programm, mis anti ette perfolindil. Mõõtmetelt oli see väga suur masin. Ühele tehtele kulutas arvuti 0,3-15 sekundit. Masina käivitas 5-hobujõuline mootor. Ka Mark II loodi H. Aikeni juhtimisel. Need arvutid olid nn arvutusautomaadid, mis olid konstrueeritud elektromehaanilistest releedest ja loenduritest. Need arvutid töötasid jäiga programmi järgi, mis oli arvujadaks kodeerituna perfolindil. Programm ei võimaldanud juhtida arvutusi sõltuvalt vahetulemustest, mistõttu programmi koostamine oli ülimalt töömahukas. Taoliste arvutite rakendamist pidurdas veel madal töökiirus ja töökindlus ning põhimälu oli väikese mahuga. Hobujõud tähis hj, mittesüsteemne võimsusühik; 1 hj = 735,5 W (Suurbritannias ja USA-s 1 HP (hors power) = 746,5 W) Mehaaniline arvuti oli suhteliselt suur ja kohmakas, töötas aeglaselt, tekitas suurt müra ning kulus kiiresti. Kui releede asemel hakati kasutama elektroonilisi inertsivabu elemente,
järeldamise protsessis vaadelda kui üht järeldamise protsessi tervikelementi, kui üht järeldamise sammu. Kui järeldamise protsessis on ühe arutluse (sammu) lõppjäreldus teise arutluse (sammu) eeldus (või üks selle eeldustest), siis moodustavad need arutlused järeldamise ahela, milles esimese arutluse (sammu) lõppjäreldus on järeldamise protsessis vahetulemus. Järeldamise protsessis võib iga konkreetse arutluse (sammu) iga eeldus olla üks algsetest eeldustest või üks vahetulemustest. Järeldamisprotsessis võib üks vahetulemus olla mitme erineva arutluse (sammu) eeldus ning ühe arutluse (sammu) eelduste hulgas võib olla mitu erinevat vahetulemust. Järeldamisprotsess võib olla läbi viidud nii, et kõikide järeldamise sammude korral järgitakse üht ja sama eeskirjade komplekti. Sellist järeldamist nimetatakse tuletuseks või tuletamiseks, mõnikord ka lõppjärelduse tuletamiseks, ning kasutatud reeglite komplekti nimetatakse tuletussüsteemiks
järeldamise protsessis vaadelda kui üht järeldamise protsessi tervikelementi, kui üht järeldamise sammu. Kui järeldamise protsessis on ühe arutluse (sammu) lõppjäreldus teise arutluse (sammu) eeldus (või üks selle eeldustest), siis moodustavad need arutlused järeldamise ahela, milles esimese arutluse (sammu) lõppjäreldus on järeldamise protsessis vahetulemus. Järeldamise protsessis võib iga konkreetse arutluse (sammu) iga eeldus olla üks algsetest eeldustest või üks vahetulemustest. Järeldamisprotsessis võib üks vahetulemus olla mitme erineva arutluse (sammu) eeldus ning ühe arutluse (sammu) eelduste hulgas võib olla mitu erinevat vahetulemust. Järeldamisprotsess võib olla läbi viidud nii, et kõikide järeldamise sammude korral järgitakse üht ja sama eeskirjade komplekti. Sellist järeldamist nimetatakse tuletuseks või tuletamiseks, mõnikord ka lõppjärelduse tuletamiseks, ning kasutatud reeglite komplekti nimetatakse tuletussüsteemiks