kasvatusväärtuste suuremast mõjust. Näiteks on vanemate ja õpetaja autoriteedile toetumine meie õpilaste juures märgatavam, kui nende eakaaslastel põhjamaades. Samas ei saa neid ilminguid statistiliste näitajate abil täiel määral seletada, pigem pakuvad need mõtlemis -ja arutlusainet selle kohta, mida tegelikult nende eeskujude abil väärtustatakse ja millist osa need lapse elus etendavad. Tänapäeva lapsed ei toetu enam eriti kaua vanemaile, õpetajaile ega teistele vahetuis kokkupuuteis olevaile isikuile, vaid püüavad olla ise, vältides sageli eeskujudena konkreetseid isikuid või otsides neid filmimaailmast. Eneseleidmise protsessis hinnatakse aeg-ajalt kriitiliselt ümber vanemate ja õpetajate mõjutusi, kuid varases lapseeas kogetu jääb püsiväärtusena edaspidigi kestma. Seepärast on oluline, et 5 lastega vahetult tegelevad inimesed aitaksid analüüsida filmides nähtut, õpetaksid
Taimi, mille levikuala piirdub ainult Euroopaga, on Eesti vetes ainult 5%. Kitsast levikuala tingivad näiteks taime rasked eosed (lahnarohul), rasked seemned (vesikarikas). Peamised levitajad on veelinnud, inimene levitab taimi peamiselt laevatamise ja parvetamisega. Looduslikku magevee taimkonda tuleb pidada vanemaks kui ümbritsevat maismaa taimkonda. Meie järvede taimestiku algust arvestatakse10 000 a tagasi (soe allerödi periood), taimed olid esimesed sisserändajad jääserva vahetuis jälgedes, samal ajal oli maismaataimestik veel üsna arktilist laadi. Ühtlasi tuleb veesiseseid taimekooslusi lugeda ajalooliselt vanemaiks kui kaldavees kasvavaid. Viimased said sisse rännata alles hiljem kui kliima oli soojem, mitte enne boreaalset kliimaperioodi6000 a tagasi 16 17
Avignonis Paavsti kuurias. Pernsteini üheks peamiseks eesmärgiks oli Leedu katoliku usku pööramine. Põhja-Eesti üleminek Saksa ordu Liivimaa harule. Algul oli Taanil plaan müüa Eestimaa Saksa Ordule 13 000 marga eest, aga lõpuks Taanlased sellega ikkagi nõus ei olnud. Seoses Jüriöö sündmustega läks see osa niikuinii Saksa ordu kätte. Ka Harju-Viru vasallkond oli selle vastu, et seal nüüd Saksa Ordu. Huvitaval kombel pärast jüriöö värki vahetuis kohe kolmandik Harju- Viru rüütelkonna juhtidest. Pole teada kui ulatuslik siis see sakslaste tapmine eestlaste poolt ülestõusu käigus oli. "Rõivastustüli". Riia Toomhärrade varasem mantel, mis sarnanes Saksa ordu omaga muudeti Augistiinlastele omaseks mustaks mantliks. Muutust tuli seetõttu, et n-ö kloosterlikust eluviistsi mindi üle n-ö vabamale eluviisile. Sellest tuli suur tüliet ollakse Ordu vastu jne. Isegi paavstilt küsiti mis ta arvab. Gdaski kokkulepped 1366 ja 1397.