toodete “õige hind”. Eesmärk on tagada saastusega seotud kulutuste ÕIGLANE jaotamine. See kes saab keskkonda mõjutavast tegevusest “kasu” peab ka maksma „kahju „ärahoidmise meetmete eest. Saastaja maksab on “prima facie” eetiline normatiiv, mille alusel saastaja maksab alati, kui ei ole küllaldast põhjust, et keegi teine maksaks. 4. Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine Aluse vaheteoks on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise põhimõte siis kui tegemist on teadaoleva ohuga, ettevaatuspõhimõte aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjatud riskiga. Ettevaatuspõhimõtte alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas. Ettevaatusprintiip lähtub sellest, et kahju tekkimise kohta tõendite puudumine ei tähenda sugugi seda, et kahju tekkimine on välistatud.
Vanimal ajal mängib kõigi rahvuste õiguses suurt osa religioosne element (k.a Roomas) ius - ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. fas- jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla. ius publicum- avalik õigus ius privatum- eraõigus Avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. See on nn materiaalne ehk huvide teooria era-ja avaliku õiguse vaheteoks, kus avaliku õiguse sisuks on üldhuvi ja eraõiguse sisuks üksiku huvid. Rooma õigus on pärandanud meile peamiselt täiuslikuma eraõiguse süsteemi, kuhu kuuluvad perekond, omand, lepingud, pärimine. Avalik õigus oli tol ajal ilmselt vähem arenenud. Antud kursus kuulub ius privatum süsteemi. Vanimale Rooma õigusele on iseloomulik formalism. manus- käsi- võimu sümbol in manu mariti- naine oli mehe võimu all Eraõiguse keskseks instituudiks sel perioodil on eraomandiõigus.
"Kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud." Ettevaatusprintsiibi kõrval tuntakse ka vältimise printsiipi. Ettevaatusprintsiibi ja vältimise printsiibi vahekorra kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Varem ei nähtud neil suurt erinevust. Viimasel ajal aga on nende eristamine reegliks muutumas. Aluse vaheteoks on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise printsiip (Prävention) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr), ettevaatusprintsiip (Vorsorge) aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga (riskiga) (Risiko). Lisaks sellele eristatakse riske, mida tuleb taluda (Restrisiko) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud. Normatiivne ettevaatus väljendub keskkonda kasutavate isikute hoolsuskohustuses ja
(SIC!) kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas. Viimast eriti siis, kui võib olla oluline oht inimtervisele. Ettevaatusprintsiibi kõrval tuntakse ka vältimise printsiipi. Ettevaatusprintsiibi ja vältimise printsiibi vahekorra kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Varem ei nähtud neil suurt erinevust. Viimasel ajal aga on nende eristamine reegliks muutumas, kuna nende printsiipide rakendamisel kasutatakse erinevaid põhimõtteid. Aluse vaheteoks on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise printsiip (Prävention) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr), ettevaatusprintsiip (Vorsorge) aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga (Risiko). Lisaks sellele eristatakse riske, mida tuleb taluda (Restrisiko) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud. Otsene ettevaatusprintsiip toetub keskkonda kasutava isiku omavastutusele ja kirjutab talle
annaabi.ee 
