RKHK 3-3-1-24-02. Vt ka kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 1 lg 3. süüteomenetluses. Kui selline piirang on põhiseadusevastane, tuleb see jätta kohaldamata ja võimaldada edasikaebamist süüteomenetluses.49 Jätkuvalt võib pädevusvaidlusi põhjustada ühelt poolt haldusmenetluse, sh riikliku järelevalve, teiselt poolt aga kriminaalmenetluse, iseäranis väärteomenetluse omavaheline läbipõimumine asutuste praktilises tegevuses.50 Vaheteo puhul on määrava tähtsusega toimingu eesmärk ja menetlusstaadium. Karistusmenetluse toimingud on vaid seaduse järgi kriminaal- või väärteoasja lahendamiseks vajalikud toimingud. Toimingud, mis ei ole suunatud karistuse kohaldamisele, on tavaliste haldustoimingutena vaidlustatavad halduskohtus. Toiming, millega tekib tõend, mida võidakse hiljem kasutada süüteomenetluses, ei ole veel süüteomenetluse toiming, kui
peetud põhiseadust ja muid põhiseaduse jõuga akte. Konstitutsionaalsed aktid on alati subordineeritud konstitutsioonilistele aktidele ning nendega sätitakse nn. riigiõigust. Vt A.-T. Kliiman. Üleminekuaja konstitutsionaalseid akte. Õigus, 1933, nr 9, lk 386 viide 5; E. Talvik. Legaalsuse põhimõte Eesti Vabariigi põhiseaduse tekkimises, muutumises ja muutmiskavades. Tartu, 1991, lk 14 viide 19. Seadu- sed põhiseaduse § 104 lõike 2 mõttes kujutavad endast selle vaheteo põhjal konstitutsionaalseid seadusi. 111 RKPJKo, 29. september 1999, 3-4-1-3-99, lõik nr 16. RT III 1999, 24, 230. 112 Riigikohus ei saa kohaldada ka otse põhiseaduse §-i 142, sest madalama õiguse kohaldamise prioriteedi kohaselt peab ta kohaldama olemasolevat kohtumenetluse seadust. Vrd Eesti Vabariigi põhiseadus (viide 3), § 3 komm. 2.3.2.2. Peale selle on seadusandjal õigustus
samal ajal vajadust üldkehtivatele normidele otseselt vastanduda. 2. kahju eitamise teel s.o antud käitumine ei tekitanud kellelegi kahju ja sel juhul ei saa selline käitumine olla keelatud. Paljude riikide kriminaalsüsteem teeb vahet kuritegudel, mis on olemuslikult kuritegelikud (mala in se) ja kuritegudel, mis on küll ebaseaduslikud, kuid ei ole amoraalsed (mala prohibita). Võib teha samasuguse vaheteo, kuid küsimus nihkub sinna, kas kellelegi tehti kahju. Seda võib tõlgendada mitmeti, nt vandalismi võidakse vaadata vallatusena (isikud võivad ka kergelt korvata oma kahju); autovargust võib vaadelda omastamisena või kampatevahelist kaklust eratlina või huvitatud poolte eelneval kokkuleppel toimuva duellina, mis pole ühiskonna kui terviku asi. Ähmastub seos teo ja selle tagajärje vahel
kuulub avaliku õiguse hulka /reguleerimisesemeks on avalik haldus. Viimane vastandub eraõigusele. Et täpsemalt määratleda haldusõigust, on vaja leida kriteeriumid avaliku õiguse, s.h. haldusõiguse eristamiseks eraõigusest. Vahetegemine avaliku ja eraõiguse vahel ei ole aprioorselt võimalik ning on võrdlemisi keeruline. 1940. a. kirjutas üks tuntumaid eesti õigusteadlasi Ilmar Tammelo ühes oma esimestest töödest "Prof. Kliimann`i era- ja avaliku õiguse normativistliku vaheteo kriitika" järgmist: "Era- ja avaliku õiguse vaheteoprobleemiga on tegelnud mitmete generatsioonide õigusteadlased, kusjuures nad on esitanud mitmesuguseid teooriaid selle vaheteo suhtes ja kritiseerinud teiste teadlaste sama probleemi lahenduskatseid. Kuigi kõik pingutused senini ei ole viinud taotletud sihile, sisaldavad ometi paljud teadlaste konstruktsioonid ja vastastikune arvustus nii mõnegi õige ligidalt riivava mõtte (näit. sub- ja koordinatsiooniteooria,
kuulub avaliku õiguse hulka /reguleerimisesemeks on avalik haldus. Viimane vastandub eraõigusele. Et täpsemalt määratleda haldusõigust, on vaja leida kriteeriumid avaliku õiguse, s.h. haldusõiguse eristamiseks eraõigusest. Vahetegemine avaliku ja eraõiguse vahel ei ole aprioorselt võimalik ning on võrdlemisi keeruline. 1940. a. kirjutas üks tuntumaid eesti õigusteadlasi Ilmar Tammelo ühes oma esimestest töödest "Prof. Kliimann`i era- ja avaliku õiguse normativistliku vaheteo kriitika" järgmist: "Era- ja avaliku õiguse vaheteoprobleemiga on tegelnud mitmete generatsioonide õigusteadlased, kusjuures nad on esitanud mitmesuguseid teooriaid selle vaheteo suhtes ja kritiseerinud teiste teadlaste sama probleemi lahenduskatseid. Kuigi kõik pingutused senini ei ole viinud taotletud sihile, sisaldavad ometi paljud teadlaste konstruktsioonid ja vastastikune arvustus nii mõnegi õige ligidalt riivava mõtte (näit. sub- ja koordinatsiooniteooria,
annaabi.ee 
