Liigutakse ringis ringmängud, mis muutusid populaarseks 19. sajandil. Vanem ringmäng liiguti ringis, enamasti oli üks mängija ringi keskel ning laulu lõpetas lõpuüllatus nt anti panti ehk ringi sees olija vahetus nt mäng ,,Kes aias". Dramaatilise tegevusega ringmäng liikutuste kaudu anti edasi laulu sisu, sageli oli esindatud kosja- ja armastusteema. Meeleolu pigem naljatlev. Vahetantsuga ringmäng laulu saatel ringjoonel kõndimine vaheldus tantsimisega ringi sees. Ringmängulaulude vahel olid eraldi tantsuviisidega osad, kus tantsiti nt labajalavalssi, polkat, reinlenderit. 20. sajandi algul olid levinud ringmängud nagu ,,Mu isamaa armas", ,,Üks jahimees läks metsa". Vahelaule, mis kõlasid vahetantsude saateks sai kasutada mitmetes ringmängudes. Laulumängud: ,,Laevamäng" (regivärsiline laulumäng Kolga Jaanist)
harvemal juhul ka ringilauludeks. Kõige suurem osa laulumängudest ongi just ringmängud. Vanemate ringmängude tunnuseks on ringis liikumine laulu saatel ning spetsiifilised puändid. Vanemad ringmängud on näiteks paarimängud (,,Me lähme rukkist lõikama"), vahetusmängud (,,Kes aias?"), pandikorjamismängud (,,Karumäng") ning sportliku puändiga ringmängud (,,Midrilind"). Peale vanemate ringmängude eristatakse ka dramaatilise tegevusega ja vahetantsuga ringmänge. Dramaatilise tegevusega ringmängud (,,Üks peremees võttis naise") levisid üle maa, eriti aga Põhja-ja Lääne-Eestis ning saartel, kus püsisid veel käesoleva sajandi alguseski. Vahetantsuga ringmängud (,,Viljade mõistatus") on arvatavasti varem levinud Lõuna-Eestis. Folkooriõpingutest mäletan eredamalt ,,Väravamängu" erinevaid versioone. Kõige rohkem meeldis mulle Suure-Jaani kihelkonna versioon sellest. Selles mängus seisavad mängijad rongis, üksteise taga
· Vanem ringmäng, mille lõpul oli tavaliselt puänt (lõpuüllatus). Liiguti ringis, enamasti oli üks mängija ringi keskel. Laulu lõppedes toimus midagi erilist, näiteks anti pant, vahetus ringi sees olija ("Kes aias") vms. Laul oli sageli siirdevormiline. · Dramaatilise tegevusega ringmängus kujutati liikumiste abil laulu sisu (nt "Peremees võtab naise", "Palgamaksmine"). Lauludes valitses sageli armastus- ja kosjateema, suhtumine oli naljatlev. · Vahetantsuga ringmängus vaheldus laulu saatel ringjoonel kõndimine tantsimisega ringi sees. Ringmängulaulus olid eraldi vaheosad tantsuviisiga (labajalavalss, polka, reinlender vm). Seda osa kutsuti vahelauluks või (vahe)tralliks, (Saaremaal (vahe)ralliks), ka refrääniks või tantsulauluks, harvem tuurilauluks (Urvaste), kooriks (Ridala). Vahetantsuga ringmäng oli kõige varem tuntud Lõuna-Eestis ja levis kiiresti kogu maal
annaabi.ee 
