lihtsalt uude korterisse. (M&M lk 246). Täpsemalt puudutab ta seda teemat oma töös "Koera süda". Oluline roll selle teema juures on korteriühistutel ning tolle juhtidel. Nikanor Ivanovits Bossoil, kes oli Sadovaja 302-b korteriühistu esimees, teeb Korovjeviga kauba ning annab altkäemaksu eest korteri välismaalse käsutusse. Sarnaselt pärismaailmale, kus käisid suured mahhinatsioonid korterite jagamise ning vahetamiste ümber. Üsnagi teravalt jookseb teosest läbi välismaalaste teema. Esimene peatükk on pealkirjastatud "Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatutega", mis on selge vihje sellele, et võõraste, eriti välismaalastega on ohtlik suhelda. Kuna paljud riigid, eriti kapitalistlikud, olid ohuks Nõukogude Liidu sotsialismile, siis oli iga välisturist samuti ohuks. Sedasi kahtlustavad Berlioz ning Bezdomnõi peatükis Wolandit spionaais ning küsivad temalt dokumente.
" "Ta ei sattunud professor Stravinski juurde mitte kõige otsemat teed, vaid viibis enne ühes teises kohas." Bulgakov toob ka hästi välja, kuidas inimesed olid valmis kõigeks, et saada kas või natukene suuremat korterit või kolida lihtsalt uude korterisse (see teema on eriti hästi välja toodud töös "Koera süda", kus sarnaselt pärismaailmale käisid suured ja uskumatud mahhinatsioonid korterite jagamise ning vahetamiste ümber). Üsnagi konkreetselt jookseb teosest läbi ka välismaalaste teema: "Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatutega", mis on selge vihje sellele, et võõraste, eriti välismaalastega on ohtlik suhelda.
püügivõimalused moodustada kuni poole jooksval aastal kasutada olevast püügivõimalusest, 3L kreveti puhul on keskmiselt ¾ aasta püügivõimalusest hangitud vahetustega. Samuti on viimastel aastatel ära antud Eestile kuuluvad Kirde-Atlandi makrelli, meriahvena ja süvaliikide püügivõimalused ning vastu saadud Loode- Atlandi püügivõimalusi, mida Eesti laevad aktiivselt kasutavad. Perioodil 2006-2012 on riikidevaheliste püügivõimaluste vahetamiste hulk suurenenud ligi 6 korda, neljalt vahetuselt 2006. aastal 23 vahetuseni 2012. aastal. See võimalus annab küll ettevõtjale suurema paindlikkuse püügitegevuses, ent sõltudes partnerettevõtete ja riikide soovidest ja seadusandlusest, on ka ebakindlam ja halvasti ette ennustatav. 6.3. Ressursi olukord Enamiku Eesti kaugpüügilaevade põhiliseks püügiobjektiks on krevetilised. Kuna krevetiliste varu olukord on Loode-Atlandil jätkuvalt langustrendis, seda eelkõige 3M
annaabi.ee 
