Arendada keelt ja kult-i. Edendas rahvaluule kogumist. Rahvusliku liikumise allliikumine. 1905 revolutsioon venemaal 1906 - luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal. Esimese eestikeelse keskkooli asutamine Tartus. 1913 ,,Estonia" teatri valmimine. Avati ,,Hamletiga", draamateatrina. / Tartus. "Vanemuise" uue teatrimaja avamine Tartus. 1919 Eesti väe vastupealetung / Asutav Kogu / kirjutati alla vaherahulepe /taasavatakse TÜ 1922 Eestis toimub esimene rahvaloendus. Rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1 107 059 inimest. 1923 Kaheksas Eesti üldlaulupidu Tallinnas. 1926 "Raadio-Ringhääling" alustas korrapäraseid saateid / Ilmub A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" esimene osa. (viies osa ilmub 1933.a.) 1927 Riigikogu kinnitab ametisse Jaan Tõnissoni juhitud valitsuse 1935 Algab nimede eestistamise aktsioon 1940 eesti nsvl-i koosseisu (6
· 98 pKr- P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. actiuse germanias kirjeldati rooma impeeriumi ümbritsevaid hõime ning põhja poolsete hulgas on ära mainitud selline hõim nagu aestid, neid arvatesk olevat proteestlased ning seetõttu seda daatumi peetakse ka eesti kultuuri eostamise daatumiks · 1919- - Eesti väe vastupealetung / Asutav Kogu / kirjutati alla vaherahulepe 1. Kultuur kui teine olemine (semiootilisest aspektist) Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu: Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustamine.(cultura agri). Teine aspekt
– 30. parandada oma positsioone rahuläbirääkimiste ajaks. detsember 26. november – 9. Krivasoo (Kriuša) lahingud; eestlased lõid tagasi venelaste läbimurded. detsember 1. detsember Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena. Tartus algasid rahuläbirääkimised (Eesti delegatsiooni juhtis J. Poska, Nõukogude 5. detsember Vene delegatsiooni Adolf Joffe). 31. Kirjutati alla vaherahulepe. detsember 1920 3. jaanuar Hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruar Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Eesti Vabariik rahuajal (1920–39) 1920 Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit. 26. veebruar Algas rahvaväe demobiliseerimine ja viimine rahuaja olukorda. 15. juuni Asutav Kogu kiitis heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. 1921 Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks. 22
annaabi.ee 
