7) Välisseinad Välisseinad võivad olla kõige olulisemaks konstruktiivelemendiks, seda eriti mitmekorruselise ehitise puhul, ning nende ehitamiseks ja viimistlemiseks on palju erivõimalusi, mistõttu on tegemist sobiva maksumusuuringu objektiga. Kui välisseina ehitamiseks kasutatakse paljusid ühesuguseid detaile, on maksumusuuringu puhul piisav võtta aluseks vaid üks neist. Tihti on aga raske vaadelda välisseinu aga ka eraldi akendest, siseviimistlusest ja karkassist. 8) Siseseinad ja vahepiirded Traditsioonilised piirete maksumuse võrdleva hindamise põhimõtted pole siin vajalikud: sellised maksumusuuringud on vajalikud vaid siis, kui kavandatakse suuremahulisi eri tüüpi vaheseinu. Väikesemahuliste vaheseinte maksumusuuring ei mõjuta aga oluliselt ehitise kogumaksumust ja seetõttu pole ka vajalik. 9) Aknad Tänapäeva ehitises on aknad üheks põhikonstruktsiooniks ja neil on ka suur maksumus. Erinevused
häirivad pidevalt üksteist. Sulu suuruse valikul on soovitatav lähtuda tabelis 17 toodud andmetest. Tabel 17. Sulupinna suurus ühe võõrdepõrsa kohta, m2 Näitaja Kehamass kg 20 30 40 50 Sulu kogupind 0,30 0,35 0,41 0,46 sh. lamamisala 0,15 0,20 0,26 0,31 sõnnikuala 0,15 0,15 0,15 0,15 Puhkealaks valivad võõrdepõrsad tavaliselt vaikse, valguse eest varjatuma ala sulus; roojamiseks aga külmema ja valgema ala. Lamamisala vahepiirded tuleb teha läbipaistmatud, ülejäänud aga läbipaistvad. Kui lamamisala on vahetult söödaküna või söödaautomaadi ees, häirivad küna juures käivad loomad lamavaid põrsaid. Lamavate loomade häiritus on suurem ka kitsaste (sügavate) 35 sulgude korral. Lamamisala on puhtam, kui see on sõnnikualast piirdega eraldatud. Sõnnikuala minimaallaiuseks on 80 cm, see võimaldab sigadel end sõnnikualal vabalt ümber keerata.
ehitise osa, mis täidab ehitises alati sama f-ni ja neid võib ehitusprojektis vaadata tinglikult eraldi. Nende maksumused hinnatakse eraldi ja kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse üksikute elementide maksumused. Tuleb arvestada iga elemendi mõju ehitusmaksumusele, tegemata seejuures muudatusi ehituskavas. Maksumusuuringute puhul piirdutakse sageli vaid põhikonstruktsioonide võrdlusega (vundamendid, karkass, trepid, korrused, katused, katuselaternad, välisseinad, siseseinad ja vahepiirded jne). 86. Osakaalu meetodi ja ühikmaksumuse meetodi eelised ja puudused Osakaalu meetodi kasutamine on põhjendatud siis, kui konstruktiivelemendi maksumus ruutmeetrile on antud indeksina ja seda meetodit eelistavad riigiametid maksumusplaanimise algetappidel. Ühikmaksumuse meetod on tänapäeval kasutusel siiski peaaegu eranditeta, sobides rohkem kokku ka traditsioonilise eelarvestamisega ja enamik maksumusplaanijaid tunnevad keerukate arvutuste puhul, et teevad siin vähem vigu
annaabi.ee 
