lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP ~ vipp, UFO ~ ufo). 9 Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt (bagi, fliis, pleier, luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (server, muffin, grunge). Mugand võib omandada kuju ka lähtekeele häälduse ja kirjapildi kooslusest – laen häppening ei põhine eesti ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes, mids eeldaks kirjapilti häpening. Vahenduskeel võib samuti kujundada laenu kirjapilti (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis on üle võetud vene keelest, lükra saadud soome keele kaudu).10 8 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 44 9 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 29 10 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 44 6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine
brunch). 10 Mugandamine Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt (bagi, fliis, pleier, luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (bürger, server, muffin, grunge). Mugand võib omandada kuju ka lähtekeele häälduse ja kirjapildi kooslusest- laen häppening ei põhine eesti ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes ja see eeldaks kirjapilti häpening. Vahenduskeel võib samuti kujundada laenu kirjapilti (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis on üle võetud vene keelest, lükra saadud soome keele kaudu). 11 Mugandis peab olema ülipikk täishäälik, kui tegemist on ühesilbilise sõnaga (mopp, rokk, vipp) või täishäälik (veeb, geel), kuid on ka kahesilbilisena mugandatud sõnu (pub> pubi, club> klubi).12 Kui varem kasutati mugandeis üsna palju s-d ja z-d ja ühendit dz, siis nüüd kasutatakse neid vähem
Teise keele sõnavara saab üle võtta otse, kui kahe keele kõnelejate vahel on geograafilised, kultuurilised, poliitilised jm sidemed, või kaudselt, nt massiteabevahendite või teiste keelte vahendusel. Massiteabevahendite kaudu ilma vahenduskeelteta laenamisel on tulemuseks ikkagi otselaen. (Leemets 2003) Enamik laene tuleb meile tänapäeval otse inglise keelest ilma vahenduskeelteta. Peamised vahendajad on olnud vene ja soome keel. Inglise keel on ka ise vahenduskeel, sedakaudu on eesti keelde jõudnud näiteks mitmesuguste eksootiliste puuviljade ja maitseainete nimetusi, mis võivad pärineda idamaade või Ameerika indiaani keeltest. (Leemets 2002:41) Iga kord ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on alati toonud kaasa ka tarbetuid laene, mis võetakse olemasolevate sõnade asemele. Seda näiteks tabu tõttu, stiilivarjundite väljendamiseks või kõnele aktuaalsema ja emotsionaalsema ilme andmiseks