Ksigem endalt mida thendab ldse vljend laeva juhtida? Laias laastus kahte erinevat asja laevale sidusihi mramist ja sidusihini judmise oskust. Sidusihi mrajaks peaks ilmselt olema laeva omanik. Selle sihini judmiseks vib ta vajaduse korral palgata laevasidu spetsialisti, kapteni vi trimehe, kes laeva soovitud sihis juhtida mistab. Kuid sihti ei mra ikkagi mitte kapten, vaid omanik. Samamoodi jagatakse tnapeval tavaliselt ka poliitiline kompetents kaheks: Eesmrgikompetents. Vahendikompetents. Kompetents millele laeva vrdpilt osutab teadmine ilmaennustamisest, oskus merel orienteeruda kuulub vahendikompetentsi kategooriasse. Pole ldsegi enesestmistetav, et inimene, kes sedalaadi kompetentsi omab, peaks selle tttu olema igustatud ka laeva sidusihti mrama. Nii ka riigi puhul: tnapeval lhtume me ldiselt kujutlusest, et valitsuspoliitika seisneb eelkige valitsemise eesmrkide, prioriteetide mratlemises. Kui see on tehtud, tuleb vastata ksimusele, kuidas neid eesmrke saavutada.
Laias laastus kahte erinevat asja – laevale sõidusihi määramist ja oskust jõuda sõidusihini. Sõidusihi määrajaks peaks ilmselt olema laeva omanik. Selle sihini jõudmiseks võib ta vajaduse korral palgata laevasõidu spetsialisti, kapteni või tüürimehe, kes laeva soovitud sihis juhtida mõistab. Kuid sihti ei määra ikkagi mitte kapten, vaid omanik. Samamoodi jagatakse tänapäeval tavaliselt ka poliitiline kompetents kaheks: 1. Eesmärgikompetents. 2. Vahendikompetents. Kompetents millele laeva võrdpilt osutab – teadmine ilmaennustamisest, oskus merel orienteeruda – kuulub vahendikompetentsi kategooriasse. Pole üldsegi enesestmõistetav, et inimene, kes sedalaadi kompetentsi omab, peaks selle tõttu olema õigustatud ka laeva sõidusihti määrama. Nii ka riigi puhul: tänapäeva euroopalikes ühiskondades lähtume me üldiselt kujutlusest, et valitsuspoliitika seisneb eelkõige valitsemise eesmärkide, prioriteetide määratlemises. Kui see on
Platoni kirjeldatud valitsemisviisi võiks nimetada sophokraatiaks, ekspertokraatiaks, tarkade valitsuseks. See on laialt levinud tõlgenduse järgi esimene tehnokraatia, s.t faktiteadmistele, vahendikompetentsile põhineva võimu- ja valitsemise kontseptsioon, läänemaailmas. Ometi on siin peidus tänapäevani sügav filosoofiline problemaatika: faktiteadmine ja väärtus, valdamis- ja orietatsioonilise teadmise suhestamine, vahendikompetents ja eesmärgikompetents, ekspert ja poliitik; poliitikafilosoofias on nende dialektiliste polaarsuste analüüs ja seostamine olemuslik. Ons niimoodi üldse võimalik, et ekspertvalitsejal on soovi, suutlikkust ja õigust ,,teha kõiki inimesi viimaste oma soovist sõltumatult õnnelikuks?" Platoni filosoof-valitsejate kompetents paistab sisaldavat mõlemat nii teadmist faktidest kui teadmist väärtustest. Ideede kui nähtuste olemuse teadmine varustab valitsejad faktiteadmistega
annaabi.ee 
