sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles´paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sölmis Sksmaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Konverentsi järel levis euroopas lootus, et saabunud on rahu,leppimise,üksmeele ajastu patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928. a. Leppes kohustati loobuma söjast kui rahvusliku poliitika vahendidt ning konfliktid rahumeelselt lahendada. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48. uut maailmasöda paktid ära ei hoidnud. Demokraatlikud riigid 1919-1939: Ameerika Ühendriigid- W.Wilson(1913-1921) Demokraatlik partei pooldasid riigivöimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. 1920. said naised valimisöiguse. Töötajate naiste arv kasvas 10miljonile. H
Juhtimisvõte 2 Ebameeldivad asjad on hea kohe kaelast ära saada. Kui sul on midagi väga halvasti, siis on kasulik see kohe ära rääkida. Soolikad välja tehnika. Mida kauem ta sul seljakotis on seda rohkem hakkab sul õlgu soonima. Head asjad tuleks lükata edasi et marineeida heaolutundes. Juhtimisvõte 3 Mäletame paljusid suurepäraseid fakte, aga mitte neid, millest meil sel hetkel kasu oleks. Selleks tulevad meile appi tehnilised vahendid. Kasuta ühte kindlat vahendidt. Regulaarsus ja süsteemsus. On asju, mis võivad tunduda ühe suure ülesnadena meeletu. Väiksemateks osadeks jagades saab see lihtsamaks. Juhtimismõte 4. Mitu % lauast on nähtav. Kui üle 50% on kaetud, siis on juba väga pahasti. Alumine kultuurkiht oma teed ellu ei leia hea on kui midagi ei juhtu. Seadus 5 Ei on aus kui ül hakkab üle jõu käima, siis on see ka küsija suhtes aus. Tahame olla vajalikud ja armastatud, aga see võib osutuda ka väga kahjulikuks.
sõltuvalt tegevusest on võimalik samm edasi astuda. Inimteadvus on seotud oluliselt hierarhilisusega. Päris teadvus on keeleüksustel ja sellele kõneleja toetub. Keel on seotud kultuuriga. Keel on üks suhtlusvahenditest ja märgisüsteemidest. Väikeste laste jaoks on füsiline kontakt on üks suhtlusvahenditest ja see on arendamiseks vajalik. (ka koolis oleks tgelt, aga seadused väga ei luba tänapäeval üldse). Kaheotsaga nooled tähendabvad seotust!! 2 LOENG: Peame eristama vahendidt ja selle kasutamist ehk keelt ja kõnet! Üks asi on oskus teksti/lauset moodustada, aga sedda on tarvis meil suhtlemiseks, Milles seisneb see künesuhtlemisprotsess? Milles on häda? Keeleteadus analüüsib keelt formaalselt, (nt lauseliikmed jne) agga kui palju see mistmisele kaasa aitab? Pragmaatilisele tähendusele peaks pöörama töhelepanu. Mitte keeleteaduse ajalugu tervikuna, vaid psühholingvistika asjad... on meie eesmärgiks! I