P r o t e s t a n t i s m eraldus katoliiklusest usupuhastuse käigus või hiljem. Põhjalike muutuste vajadus katoliku kirikus oli päevakorras olnud sajandeid. Tegelikud jõud oma põhimõtete elluviimiseks leidis Wittenbergi ülikooli usuteaduse professor MARTIN LUTHER ( 1483 - 1546). 1517. aasta 31. oktoobril naelutas ta kiriku uksele oma 95 teesi, millega ta astus välja patukustutuskirjade müügi vastu. Luterlus ei pea kirikut ja vaimulikkonda Jumala ja inimeste vahendajaiks. Iga kristlane on iseenda preester. Luterlikus kirikus lihtsustati jumalateenistuskorda. Jäid vaid emakeelne jutlus ja laulmine ( oreli saatel või ilma). Kaotati kloostrid, munga- ja nunnaseisus, pühakute ja pühapiltide austamine, paastude ja palverännakute nõue. Et saada täieõiguslikuks kiriku liikmeks, tuleb läbi teha leer. Enne leeri õpitakse nn leerikoolis tundma tähtsamaid usutõdesid. Ainult leeritatud luterlased saavad
Edasikaebamisõigust võis lubada rahvakoosolek. Kreeka-Pärsia sõdade tulemusena kasvas lihtrahva poliitiline roll Ateena polises, mistõttu valitsemine oli demokraatlikum. Lihtrahva ja aristokraatide vastandlikud huvid tõid kaasa ka teisi valitsemise vorme nagu aristokraatia, oligrahia, türannia, demokraatia. Antiikühiskonnas on sõprus mõlemapoolne ja omakasupüüdmatu ning väärt palju erinevalt seksuaalsuhetest. Sokrates vs sofistid Materiaalsete väärtuste vahendajaiks said kaupmehed ning vaimsete väärtuste vahendajaiks sofistid ehk tarkuseõpetajad, astusid traditsioonide vastu (Protagoras, Gorgias, Hippias). Retoorikaõpetuse eesmärgiks oli demokraatia laiendamine, mille eelduseks omakorda oli polis, kus kõigile kodanikele kehtisid samad seadused ja normid, eriti kuna iInimese missiooniks peeti seaduste loomuse teostamist. Mõtte vormi arendas dialektika (tähendas ka loogikat), keelevormi grammatika. Lisaks kvadriivium - aritmeetika, geomeetria,
hindamatu roll. Ideed ja seisukohad hakkasid esialgu polariseeruma tulenevalt poleemikast saksa ajakirjandusväljaannetega, hiljem ajalehtede mõju kasvades hakkasid eristuma poliitiliselt orienteeritud ühiskondlikud struktuurid. Eestlaste poliitilise ärkamise ajaks nimetatakse 1905.-07. aastate revolutsiooni aegu. Ajalehed, mis seni olid poliitilisi sündmusi vahendanud, said järkjärgult poliitiliste rühmituste, parteide ideoloogia, programmide, eesmärkide vahendajaiks ja propageerijaiks. Ajakirjanduses kõlasid väga mitmesugused ja sageli vastakad seisukohad eesti ühiskonna arengu põhiküsimustes. Erinevalt suhtuti klassivõitlusse, revolutsiooni eesmärkidesse, erinevalt nähti eesti rahva osa. Tuntuim tollastest ajakirjanduslikest poleemikatest on kahe päevalehe Postimehe ja Teataja vastasseis, mida teatakse kui "aatemeeste" ja "majandusmeeste" vaidlust. Radikaalide ja liberaalide toimetatud Teataja soovitas aktiivselt revolutsiooniga kaasa
annaabi.ee 
