c) religioon võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel. 90. Maailma kõige arvukama religiooni - kristluse - sees on kõige rohkem a) katoliiklasi, b) protestante, c) õigeusklikke. 91. Max Weber kinnitab, et kapitalismi liikumapanevaks jõuks oli a) katolükliku kiriku hierarhiline süsteem; b)protestantlik tööeetika; c) katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse. 92. See suur usund väidab, et inimesel ei saa olla omandit, vaid inimesed toimivad vaid jumala vahemeestena (kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud) a) konfutsiaanlus; b)islam; c) hinduism. 93. Kõige rohkem takistab sotsiaalset mobiilsust a) budism; b)konfutsiaanlus; c) hinduism. 94. Protestantliku Põhja-Euroopa liitumisel Euroopa Liiduga ja kuhtumisel katolükliku Brüsseli moraaliga on kõige raskema kultuurikonflikti läbi elanud a) Soome; b)Rootsi; c) Taani. 95. Neli kõige olulisemat otsustusinstitutsiooni on
b) globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse; c)tootmissisendite käsutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). 5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika a) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks majanduspoliitikaks; b)korrapoliitikaks ja protsessipoliitikaks; c) riigi majanduspoliitikaks ja ettevõtete majanduspoliitikaks. 92.See suur usund väidab, et inimesel ei saa olla omandit, vaid inimesed toimivad vaid jumala vahemeestena (kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud) a)konfutsiaanlus; b)islam; c)hinduism. 111. See ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonna suurimaks hüveks ja eesmärgiks a)liberaalne ideoloogia; b)rahvuslus- ehk natsionalismiideoloogia; c)sotsialistlik ideoloogia. 110.Seisukoht ,,inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu" on järgmise ideoloogia lähtepunkt a)konservatiivne ideoloogia; b)fašistlik ideoloogia; c)liberaalne ideoloogia. 116
takistab islamimaid kohanemast nüüdisaja ilmalike jõududega ning võistlemast mittemuhameedlike riikidega paljudel aladel. Islam kirjutab ette ka palju rohkem “seadusi”, mille kohaselt inimesed peavad tegutsema ja elama. See on täiesti erinev läänemaailmas levinud kiriku ja riigi lahususe põhimõttest. Islami õpetuse kohaselt ei saa inimesel olla omandit, vaid inimesed toimivad üksnes jumala vahemeestena (kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud). Islamiusulised peavad vara kasutama õiglasel, ühiskondlikult kasulikul ja mõistlikul viisil, mitte ekspluateerima teisi oma isiklikes huvides ning aitama ebasoodsamas seisus olijaid. Kuigi islam suhtub äritegevusse põhimõtteliselt soosivalt, peaks äritegevus selle religiooni õpetuse järgi toimuma siiski väga kindlate reeglite järgi. Islami mõju rahvahulkadele nendes
annaabi.ee 
