Dialoog- kahekõne; kõnelus kahe või mitme tegelase vahel. Dirigent- koori- või orkestrijuht. Dramaturg- näitekirjanik. Dramaturgia- draamateose ülesehituse ja lavastamise teooria, näidendi- ja lavastamisteadus; draamakirjandus. Duubel - korduvalt filmitud kaader ehk ühest kaadrist mitme pisut erineva võtte tegemine. E. Efektvalgus- valgus, kasutatakse näiteks detektiivfilmides, näidatakse vaid tumedat figuuri, nägu jäetakse varju, tekitades nii salapärasustunde. Episood- vahelugu, vahesündmus. Eskiis- suurema kunstiteose (maali, skulptuuri) kavand; esialgne visand. F. Film- kinopilt. Filmimontaaz;- filmikaadrite järjestamine. Filmirezissöör- filmi lavastaja. Filmistsenaarium- iseseisev kirjandusteos; pooltoode, algmaterjal, millest rezissöör hakkab alles midagi looma. G. Grimm- näoteisendus (värvide jm. abil) näitleja osale vastavas iseloomus. Grimmikunstnik- annab näitleja näole soovitud tooni, ilme. Ta toob esile rollile
maitsmispungad erinevad. Tuli välja, et tema nimetatud „supermaitsjatel“ on mitu korda rohkem maitsmispungi kui mittemaitsjal. Sellest tulevad välja ka erinevused, et miks mõni inimene ei talu suitsetamist või pipart. Supermaitsjal tundub chilli pipra kaun kolm korda tulisem kui tavalistel inimestel. Ja kuna supermaitsjal on nii arenenud maitsmismeel, ei suuda ta taluda suitsu maitset. Mitte-maitsjad on tavaliselt need inimesed, kes võivad kõike süüa või juua. Vahepeal on ka vahelugu Mollyst, kes kaotas autoõnnetuses oma nina seotuse maitsmispungadega. Ta pöördus Linda poole, kes sai lähemat teavet, kui oluline on nina maitsmisel. Maitsmispungad pole ainukesed asjad mis loevad. Edasi uuris prof. Harry Klee, et kas ainult maitsmispungad osalevad maitsmisel, või on sellel ka midagi muud mängus. Tema viis katset läbi nii, et kogus üle maailma üle 200 liigi tomateid ja keemiliselt uuris nende koostisosi
naisega sinna sisse. Z ei pannud nende pääsemist pahaks, sest need 2 olid vagad ja austasid jumalaid. Siis lasi Z vee alaneda ning Deu ja Pyr olid ainukesed inimolendid maal. Nad tänasid jumalaid pääsemise üle ühes templis ning kuulsid häält, mis käskis oma ema luud selja taha loopida. Deukalion mõistis, et ema on maa ja ta luudeks on kivid. Nii tehtigi ja kividest said inimesed. Kiviinimestest sai tugev tõug, nad päästsid maailma uputusejärgsest laastatusest. Vahelugu: PROMETHEUSE LUGU: Peale jumalate petmist lasi Z Prom Kaukasuse mägedesse kalju külge aheldada ja seal käis kotkas tema maksa nokkimas. P pidi sinna nii kauaks jääma kuniks ta avaldab Z saladuse, milleks oli Z tulevase poja ema nimi. See poeg pidi Z võimult kukutama. Prom aga ei teinud seda. Imelikul moel ta siiski hiljem pääses seal, päästjaks siis kas kentaur, kes suri tema eest või Herakles. 5.pilet PROMETHEUS JA IO
Z ei pannud nende pääsemist pahaks, sest need 2 olid vagad ja austasid jumalaid. Siis lasi Z vee alaneda ning Deu ja Pyr olid ainukesed inimolendid maal. Nad tänasid jumalaid pääsemise üle ühes templis ning kuulsid häält, mis käskis oma ema luud selja taha loopida. Deukalion mõistis, et ema on maa ja ta luudeks on kivid. Nii tehtigi ja kividest said inimesed. Kivi-inimestest sai tugev tõug, nad päästsid maailma uputusejärgsest laastatusest. Vahelugu: PROMETHEUSE LUGU: Peale jumalate petmist lasi Z Prom Kaukasuse mägedesse kalju külge aheldada ja seal käis kotkas tema maksa nokkimas. P pidi sinna nii kauaks jääma kuniks ta avaldab Z saladuse, milleks oli Z tulevase poja ema nimi. See poeg pidi Z võimult kukutama. Prom aga ei teinud seda. Imelikul moel ta siiski hiljem pääses seal, päästjaks siis kas kentaur, kes suri tema eest või Herakles. PROMETHEUS JA IO
kaastunnet või hirmu, ja selliste tegevuste jäljendus tragöödia meie arvates ongining ka õnnetus ja õnn kaasnevad selliste äratundmistega (näiteid Oidipuse põhjal). Kaks loo osa on niisiis pöörak ja äratundmine, kolmandaks on kannatus hukatuslik, piinav tegevus, näiteks surm laval, suured valud, haavad jms. 12. Tragöödia jaotatkase koostise järgi järgmiselt: eeskõne, vahelugu, lõpetus ja kooriosa ning selles tulekulaul ja seisulaul, mõnedele on iseomased ka laulud lavalt ja kaebeaulud. Eeskõne on tragöödia terviklik osa, mis on enne koori tulekulaulu, vahelugu on tragöödia terviklik osa, mis on terviklike koorilaulude vahel, lõpetus on tragöödia terviklik osa, mille järel koorilaulu enam ei ole. Kaebelaul on ühine nutulaul koorilt ja näitlejailt lavalt. 13