Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vahelsit" - 5 õppematerjali

Insenerigraafika KT I ja II Kordamine
6
docx

Insenerigraafika KT I ja II Kordamine

võrdses 36. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed. 37. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindrilise kruvijoone tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 38. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telge, nim. Kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelsit kaugust nim. Silindrilise kruvijoone sammuks. 39. Milliste parameetriega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada ta raadius, samm ja käelisus. 40. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga 41. Kuidas tekib üldkujuline pöördpind?

Insenerigraafika → Insenerigraafika
89 allalaadimist
Elektrotehnika
8
docx

Elektrotehnika

Vahelduvvooluahelas kasutatkse mõõtepiirkonna laiendamiseks voolutrafot. Voolutrafo kordaja arvutus , kus n ­ voolutrafo kordaja, Imax ­ maksimaalselt mõõdetav vool, Ip ­ ampermeetri mõõtepiirkond, N ­ ampermeetri skaala jaotiste arv Ampertangid ­ erikujuline mõõteriist, mille abil saab mõõta voolutugevust juhtmes teda katkestamata- Ampermeeter omab skaalal tähise : A, kA, mA, µA. Skeemi tähiseks A Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelsit pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. Elektromootorjõud Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. Kui allika klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Laengute ümberpaiknemine allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil.

Elektroonika → Elektroonika
29 allalaadimist
11-klassi füüsika konspekt
11
pdf

11. klassi füüsika konspekt

asenditest. Elektrimahutavuse mõõtühik on üks farad (1F) ühikut nimetatakse nii inglise füüsiku Michael Farady järgi Ühik 1F on valemite C=Q:fi ja C=Cq/u alusel võrdeline ühikuga 1C/V 1F on sellise keha mahtuvus millele tuleb anda elektrilaengu 1C et suurendada tema pontsiaali 1V võrra. Või 1F on sellise kahe keha omavahlise mahtuavus millede puhul tuleb ühel kehalt teisele kanda üle elektrilaeng 1C et suurendada nende kehade vahelsit pinget 1V võrra. Et 1C on väga suur lektrilaeng siis on ka 1F väga suur elektrimahutavus Seetõttu kasutatakse praktikas enamasti ühikuid: üksmikro farad 1yF= 10`-0F üks nanofarad 1nF = 10`-9F üks pikofarad 1pF = 10`-12F ElektriKondensaatorid Kas kondensaatori mahtuvus iseloomustab ka kondensaatoisse salvestavat laengut ? Kui jah siis kuidas Jah see näitab kui suure elektrilaengu andmisel tema ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge 1V võrra

Füüsika → Bioloogiline füüsika
27 allalaadimist
11-Klassi Füüsika
12
odt

11. Klassi Füüsika.

asenditest. Elektrimahutavuse mõõtühik on üks farad (1F) ühikut nimetatakse nii inglise füüsiku Michael Farady järgi Ühik 1F on valemite C=Q:fi ja C=Cq/u alusel võrdeline ühikuga 1C/V 1F on sellise keha mahtuvus millele tuleb anda elektrilaengu 1C et suurendada tema pontsiaali 1V võrra. Või 1F on sellise kahe keha omavahlise mahtuavus millede puhul tuleb ühel kehalt teisele kanda üle elektrilaeng 1C et suurendada nende kehade vahelsit pinget 1V võrra. Et 1C on väga suur lektrilaeng siis on ka 1F väga suur elektrimahutavus Seetõttu kasutatakse praktikas enamasti ühikuid: üksmikro farad 1yF= 10`-0F üks nanofarad 1nF = 10`-9F üks pikofarad 1pF = 10`-12F ElektriKondensaatorid elektrikondensaator e lihtsalt kondensaator on kahest või enamast plaadist ja nende vahelisest delektrikukiist koosnev seadis ­ kondensaatorite omaduses on koguda ja säilitada oma plaatidel suurusle võrdseid kuid erimärgilisi elektrilaengid

Füüsika → Füüsika
57 allalaadimist
laevade ehituse kordamisküsimused
25
docx

laevade ehituse kordamisküsimused

•floorid - põikikaared põhjaplaadistusel •tekipiimid (deck beams) - toestavad tekki põikisuunaliselt 18. Põhja ehitus Kiil on laeva alustala – kõige tavalisem on plaatkiil, kuid on veel latt kiil (kautatakse väiksematel laevadel). Ehitatakse üheksorde või topeltpõhjaga laevasid. Topeltpõhjaga laeva eelis on see, et kui laev sõidab madalikule ja keresse tekib auk siis see hoiab ära veereostuse. (nafta, vedellast – õli jnej) Topeltpõhja vahelsit ruumi saab kasutada ballasttankidena. Üheksordse põhja eelis on see et seda on odavam ehitada, ei kulu nii palju metalli ja valmimisaeg on kiirem. Ühekordse põhjaga laev on vees stabiilsem ja mahutab rohkem. Topeltpõhja plaadistusel kasutatakse braketfoori või täisfloori, täisfloor on üks pikk plaat ja braketfloor on lühike avausega plaat. Põhja eshitamisel kasutatakse - põiki ja pikitalastus 19. Laeva tekid, ehitus, tugevdamine

Ehitus → Laevade ehitus
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun