Takistid Rb1 ja Rb2 tagavad baasile emitterpingest kõrgema pinge transistori aktiivreziimi tagamiseks. Takistiga Re pannakse paika emitteri pinge maa suhtes. Re põhjustab aga tugevat vahelduvvoolu tagasisidet, mis vähendab võimendust. Et võimenduskadusid vältida ühendatakse sellega rööbiti sildav Ce. Väljundisse alaliskomponendi mitte jõudmiseks kasutatakse sidestuskondensaatorit Ck. Sisendisse on ühendatud pingejagur sõltuvalt signaaliallika omadustest. Sisendisse antakse vahelduvsignaal, mida tüüritakse baasivooluga. Õigesti valitud skeemielementide puhul saame väljundisse võimendatud signaali. Põhimõte on, et madalama sisendpingega tüürida teiste siirete takistusi ja saada sellega suurem väljundsignaali pinge. 4. Mõõdetud pingevõimendustegur ku, sisend- ja väljundtakistused Rsis, Rv ja võimsusvõimendustegur kp . Arvutan võimendi pingevõimendusteguri: Uv := 96.59mV Usis := 20mV Uv ku := Usis ku = 4.83 Arvutan sisendtakistuse:
Töös kasutatud seadmed Digitaalostsillograaf C98 Signaalide generaator Kõlar Arvuti RS232 liidesega ning programm Hyperterminal Seadmete ühendamiseks vajalikud juhtmed Töö käik Mõõteinfo ekraanil Aja lugemi näidu parameetrid: - nupu ühekordsel vajutamisel muutub ajanäit ±0,02ms; - näidud markeri asudes joone alguses ja lõpus vastavalt 0,00ms ja 40,94ms Signaali jälgimine Sisendis siinuseline vahelduvsignaal 100Hz Sisendi mõõtepiirkond on 10V. Salvestatud signaali uurimine Signaali periood T = 13,62 3,44 = 10,18 ms 1 1 Signaali sagedus on seega f = = = 98,23Hz T 10,18 10 -3 s Pinge: Umin = 1,52 Umax = 1,60 U min + U max U amp = = 1,56V 2 Max(dU/dt): 1) suhtelist mõõtmist kasutades:
Samas ei juhi kondensaator alalisvoolu, sest ei teki kinnist elektriahelat. Kondensaatori aktiivtakistus on lõpmatult suur (RC = ), kuid kondensaatoril on olemas reaktiivtakistus (XC). Seega juhib kondensaator vahelduvvoolu. Kondensaatori reaktiivtakistus (mahtuvustakistus) sõltub nii kondensaatori mahtuvusest (C) kui vahelduvvoolu sagedusest (f0).Kondensaatoreid kasutatakse seadmete omavaheliseks lahtisidestamiseks, et alalisvool ei kanduks ühest seadmest teise, kuid kasulik vahelduvsignaal kanduks üle väga väikeste kadudega. Samas saab kondensaatoritega piirata ja jagada vahelduvpinget täpselt samuti nagu takistitega. Liigitamine funktsionaalsuse järgi Kondensaatoreid saab liigitada mitmeti. Elektriliste parameetrite järgi jagunevad kondensaatorid kõrgepingelisteks, läbilöögipinge suurem kui 1,5 kV, ja madalapingelisteks, ka mittepolaarseteks ja polaarseteks (elektrolüütkondensaatorid). Esmakordselt tuuakse elektroonika komponentide kirjeldusse pinge polaarsus
transistorid tööle korda mööda. Kui sisendsignaali esimesel poolperioodil mõjub positiivne signaal transistori VT1 baasil ja läbi selle transistori kulgeb kollektori vool, siis samal ajal on VT2 baasil signaali negatiivne poolperiood, ning ta on suletud. Järgmisel poolperioodil transistoride reziimid vahetuvad, s.t. VT1 on suletud ja VT2 võimendab signaali. Eri transistoride kollektori voolud põhjustavad väljundtrafos erisuunalisi magnetvooge ja seetõttu saadakse tarbijal normaalne vahelduvsignaal. On ilmne, et selline lülitus töötab hästi ainult sel juhul, kui lülituse mõlemad õlad on samasuguste omadustega, nii et signaali mõlemaid poolperioode võimendatakse võrdselt. Selleks peab mõlemal transistoril h21E1 = h21E2 ja Ico1=Ico2. Peale transistori omaduste võrdsuse peavad olema ka väljund- ja sisend -trafo võimalikult sümmeetriliselt valmistatud. Vastastaktlülituse põhieelis tuleneb madalast
mõjub VT2 baasil negatiivne sisendsignaal ja VT2 jääb suletuks. Järgmisel poolperioodil transistoride reziimid vahetuvad, sest VT1 sisendsignaal on nüüd negatiivne teda vool ei läbi. Kui VT2 sisendsignaal on nüüd positiivne ning tekib kolektrovool Ic2. Kolektorvoolude summa on väljundtrafo primaarmähistes vastassuunalised, nad tekitavad erisuunalisi magnetvoogusid ning nende toimel indutseeritakse sekuntaarmähisesse normaalne vahelduvsignaal. Põhiline vastastakt lülituse eelis on kõrge kasutegur, mis ulatub 70 %, ning selle põhjuseks omakorda on transistoride tööpunkt suletud oleku piiril, millega on viidud kolektorvoolu keskväärtus ja toiteallikast tarbitav vool madalaks. On ilmne et taoline lülitus hästi ainult sel juhul kui tema mõlemad pooled on ühesuguste omadustega, selle saavutamiseks tuleb valida võrdse voolu võimendusteguriga transistor (müüakse kaupluses
transistorid tööle korda mööda. Kui sisendsignaali esimesel poolperioodil mõjub positiivne signaal transistori VT1 baasil ja läbi selle transistori kulgeb kollektori vool, siis samal ajal on VT2 baasil signaali negatiivne poolperiood, ning ta on suletud. Järgmisel poolperioodil transistoride reziimid vahetuvad, s.t. VT1 on suletud ja VT2 võimendab signaali. Eri transistoride kollektori voolud põhjustavad väljundtrafos erisuunalisi magnetvooge ja seetõttu saadakse tarbijal normaalne vahelduvsignaal. On ilmne, et selline lülitus töötab hästi ainult sel juhul, kui lülituse mõlemad õlad on samasuguste omadustega, nii et signaali mõlemaid poolperioode võimendatakse võrdselt. Selleks peab mõlemal transistoril 94 h =h 21E1 21E2 ja I = I . co1 co2 Peale transistori omaduste võrdsuse peavad olema ka väljund- ja sisend -trafo võimalikult
Kui sisendsignaali esimesel poolperioodil mõjub positiivne signaal transistori VT1 baasil ja läbi selle transistori kulgeb kollektori vool, siis samal ajal on VT2 baasil signaali negatiivne poolperiood, ning ta on suletud. Järgmisel poolperioodil transistoride reziimid vahetuvad, s.t. VT1 on suletud ja VT2 võimendab signaali. Eri transistoride kollektori voolud põhjustavad väljundtrafos erisuunalisi magnetvooge ja seetõttu saadakse tarbijal normaalne vahelduvsignaal. On ilmne, et selline lülitus töötab hästi ainult sel juhul, kui lülituse mõlemad õlad on samasuguste omadustega, nii et signaali mõlemaid poolperioode võimendatakse võrdselt. Selleks peab mõlemal transistoril h21E1 = h21E2 ja Ico1 = Ico2. Peale transistori omaduste võrdsuse peavad olema ka väljund- ja sisend -trafo võimalikult sümmeetriliselt valmistatud. Vastastaktlülituse põhieelis tuleneb madalast lähtetööpunktist ja
annaabi.ee 
