jaoks eraldi teimidega (pikkel, paindel, väändel); * määratakse erinevate pingetsükli tüüpide jaoks 15.23. Nimetage materjali väsimustugevust iseloomustavad (konkreetsed) parameetrid! *Pingekontsentraatorid: varda geomeetria muutused; punktkoormused; keevisõmblus; *pinnakonarused ja defektid *mõõtmete suurenemisega kasvab ohtlike defektide esinemise tõenäosus ning sellega alaneb detaili väsimustugevus 15.24. Milleks vajatakse piirpingediagramme? Detailides mõjuvad tegelikud vahelduvpingete tsüklid on tavaliselt sümmetrilise või ühepoolse pingetsükli ning staatilise pinge kombinatsioonid. Selliste pingetsüklite väsimusohtlikkuse analüüsiks kasutatakse erinevaid valemeid või piirpingediagramme. 15.25. Mis on detaili väsimuspiir? = detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse (dünaamilise koormuse) toimel 15.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri?
· vahelduvkoormuse toimel pragu suureneb (materjal väsib) ja ristlõikepind väheneb; · detail puruneb tegeliku ritlõikepinna vähenemise tõttu (Joon. 15.10). NB! Ka staatiline koormus on tavaliselt Väsimuspurunemise pind vaid näiliselt staatiline (Kõik masinates esinevad vibratsioonid on võimalikud vahelduvpingete ning seega ka väsimusprotsessi allikad) Aja jooksul arenenud väsimuspragu Murdunud pind Joonis 15.10
kasutatakse sunti ning vahelduvvooluahelas voolutrafot. Pinge mõõtmine: Pinge mõõtmiseks ahela mingis osas lülitatakse mõõteriist- voltmeeter selle osaga rööbiti. Et voltmeeter võimalikult vähe mõjutaks ahela tööolukorda, peab tema sisetakistus olema küllalt suur, võrreldes ahela takistusega. Alalisvooluahelais pinge mõõtmiseks kasutatakse magnetoelektrilisi voltmeetreid, vahelduvvooluahelais elektromagnetilisi voltmeetreid. Väikeste vahelduvpingete mõõtmisel annavad paremaid tulemusi elektronvoltmeetrid Mõõtmistel vahelduvvooluahelais tuleb arvestada mõõteriista ja lülituse näivtakistusi. Voltmeetri mõõtepiirkonda laiendatakse eeltakistite ja pingejaguritega. Eeltakisti lülitatakse mõõtemehhanismiga jadamisi Pingejagur koosneb takistite kogumist, mis on valitud nii, et mõõtmisel ei langeks voltmeetri klemmidele pinget, mis ületab riista nimipinge. Kõrge vahelduvpinge mõõtmisel laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda
Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 9 omadust kasutatakse näiteks bipolaartransistoride parameetrite temperatuurisõltuvuse kompenseerimiseks). Vastupingestatud dioodi läbib väga nõrk vastuvool, millega praktilistes rakendustes ei ole reeglina vaja arvestada. Seega on pn-siirdele omane ventiiliefekt, mida kasutatakse vahelduvpingete alaldamiseks. Joonis 3.6. Dioodi pinge-voolu tunnusjoon: A - anood; K - katood; UF - päripingelang; IF - pärivool; UF0 - kanalipinge; Urmax - suurim lubatav vastupinge; UBR läbilöögipinge [2]. Kui vastupinge ületab dioodi läbilöögipinge UBR, siis kasvab vastuvool väga järsult. Samal ajal jääb (vastu)pingelang dioodil peaaegu konstantseks. Seda omadust kasutatakse pinget stabiliseerivates stabilitronides e. zenerdioodides. Muud liiki dioodide
c) alalispinge võimendi – võimendavad pikaajalisi pinge impulsse, mida kasutatakse automaatika, telemehhaanika ja telemeetriaseadmetes. 6. Toiteseade Varustab VV lülitusskeemi vajalike toitepingetega. Elektrivõrgust toite puhul sisaldab toiteplokk olenevalt tööpõhimõttest toitetrafo vajaliku suurusega vahelduvpingete saamiseks. Need pinged alaldatakse, alaldatud pinged silutakse LC- või RC-filtritega ja tavaliselt stabiliseeritakse parameetriliste või elektronstabilisaatoritega. Raadiovastuvõtjate plokkskeem 1. DetektorVV Kõrgeoomilised kõrvaklapid – 4000 Sisend Detektor ring Us
VT2. Antud ajavahemiku vältel laadub kondensaator vastassuunalise polaarsusega pingega ning see protsess kordub jälle. Nagu harilikult vähendab MOSFET-transistoride piiratud tööpinge vaheldi tõhusust ning trafode abil pole seda probleemi võimalik lahendada. Antud olukord esineb üha sagedamini samuti nagu kütuseelementidega toidetavas seadmes, kus sisendpinge on madal (reeglina 25V ja 60 V), kuid nõutav väljundpinge vastab harilikult vahelduvpingete standardile, nt 110 V või 230 V. See aga tähendab, et pingete ülekandesuhe on 5 ja 9 juhul, kui kütuseelement töötab nimivõimsusel. Resonantsvaheldid, mis on toodud joonisel 1.17, koosnevad lülitusahelast VT1...VT4 ja madalapingelisest resonantsahelast LC. Resonantsahela LC maksimaalne sagedus on + + Ud C 0,5Ud C
annaabi.ee 
