Emitter Baas Kollektor Sõltuvalt transistori osade juhtivusest eristatakse PNP ja NPN juhtivusega transistore. 45. Transistori tähtsamad parameetrid. Transistori tähtsamad parameetrid Vooluvõimendustegur – transistori kui võimenduselemendi väljundelektroodi voolu muutuse ja seda põhjustanud sisendelektroodi voolu muutuse suhe; baaslülituses transistori vooluvõimendustegur α, emitterlülituses β; Vooluvõimendustegur α – kollektorvoolu vahelduvkomponendi ja emittervoolu vahelduvkomponendi suhe püsiva kollektorpinge juures; Vooluvõimendustegur β – kollektorvoolu vahelduvkomponendi ja baasvoolu α β= vahelduvkomponendi suhe. (Väärtus üle 1). Seos α ja β vahel 1−α Võimsusvõimendus Kp – transistorastme koormusele antava vahelduvvoolu
püüab säilitada voolu. Peale selle on oluliseks erinevuseks RC-filtriga see, et alalispingeline pingelang induktiivpooli mähisel on väga väike. Seetõttu on LC-filtri kasutegur märksa kõrgem. Kondensaatori laadimine toimub läbi induktiivsuse, kondensaator tühjeneb tarbijale. Silufiltrite toimet võib vaadelda ka teisiti. Alaldatud pinge koosneb nii alalis kui ka vahelduv komponendist. Silufilter peab laskma alaliskomponendi võimalikult maksimaalselt läbi takistades samal ajal vahelduvkomponendi pääsu väljundisse. RC-filtri korral tekitatakse kondensaatori abil vahelduvkomponendile takistusel võimalikult suur pingelang ja see on seda suurem, mida väiksem on filtri mahtuvustakistus see tähendab, mida suurem on filtri kondensaatori mahtuvus. Alaliskomponendi kadu, aga sõltub filtritakistuse ja koormustakistuse suhtest. LC-filtri korral on filtritakistuse asemel induktiivpooli induktiivtakistus X L temal tekkiv
Puuduseks on suurem väljundpinge pulsatsioon kui klassikalise plokkskeemi puhul. Toiteseadet kui tervikut iseloomustatakse väljundi ja sisendi poole parameetritega. Väljund poolt iseloomustavaks parameetriks on: 1) Väljundpinge, 2) suurim lubatav tarbitav vool, mõnikord ka lubatav ülekoormus, 3) väljundpinge pulsatsioon ehk lainelisus, mis võib olla väljendatud mitmeti. 23 Varasemas kirjanduses kasutati pulsatsioonitegurit, mis väljendati alaldusprotsessist tingitud vahelduvkomponendi 1. harmoonilise amplituudi U suhtena pinge m keskväärtusesse . Teiseks võimaluseks on väljendada pulsatsiooni kõikide harmooniliste efektiivväärtuste summa ja keskväärtuse suhtena. Kolmandaks võimaluseks on iseloomustada pulsatsiooni alaldatud pinges leiduva vahelduvkomponendi amplituudiga või ka tipust tipuni pingega Lubatav pulsatsiooni väärtus sõltub väga oluliselt tarbija iseloomust. Nii näiteks
Toiteseadet kui tervikut iseloomustatakse väljundi ja sisendi poole parameetritega. Väljund poolt iseloomustavaks parameetriks on: 1) Väljundpinge, 2) suurim lubatav tarbitav vool, mõnikord ka lubatav ülekoormus, 3) väljundpinge pulsatsioon ehk lainelisus, mis võib olla väljendatud mitmeti. Varasemas kirjanduses kasutati pulsatsioonitegurit, mis väljendati alaldusprotsessist tingitud Um vahelduvkomponendi 1. harmoonilise amplituudi Um suhtena pinge keskväärtusesse p = . U0 Teiseks võimaluseks on väljendada pulsatsiooni kõikide harmooniliste efektiivväärtuste summa ja keskväärtuse suhtena. Kolmandaks võimaluseks on iseloomustada pulsatsiooni alaldatud pinges leiduva vahelduvkomponendi amplituudiga või ka tipust tipuni pingega
vastastaktlülituse põhimõtteskeem ja töpõhimõte. Moonutuste kõrvaldamine dioodide lülitamisega baasiahelasse. A-klassi reziimis asub tööpunkt dünaamilise I(U)-läbivkarakteristiku lineaarosa piires, jõudepunkt aga asub ligikaudu selle lõigu keskel. Sel juhul on mittelineaarmoonutus kõige väiksem. Eelpinge U0 selles reziimis on absoluutväärtuselt alati suurem sisendsignaali amplituudist Usis m ja jõudevool I välj 0 alati suurem väljundvoolu vahelduvkomponendi amplituudist. Järelikult iseloomustab seda võimendusklassi pidev vool väljundahelas võimendatava signaali pinge kogu muutumisperioodi vältel. Võimendusastme kasutegur A-klassi reziimis on väike ega ületa 20 ... 30 %. Harilikult töötavad selles reziimis eelvõimendusastmed ja väikese võimsusega lõppastmed. B-klassi reziimis valitakse eelpinge U0 selliselt, et jõudepunkt P asuks peaaegu dünaamilise I(U)-läbivkarakteristiku alguses. Sisendsignaali olemasolu korral kulgeb
detektori inerts põhjustaks modulatsioonimoonutuse. Koormustakisti R1 takistus on soovitav valida vähemalt 50V suurem dioodi sisetakistusest UD. Sel juhul detektori pinge ülekandetegur KD ~ 0,8 ja sisetakistus Rsis ~0,5. Detektori väljundpinge: U V U KS m K d UKS – kõrgsageduspinge m – modulatsiooni sügavus Kd – detektori ülekandetegur Detekteeritud pinge sisaldab peale vahelduvkomponendi ka alaliskomponenti. Et see ei muudaks järgmise võimendusastme tööpunkti, siis üh. vahele eraldus-konde ja takisti R2. VD 1 C 2 Mod.moon. vältimiseks C1 R 1 R2 peab R2 takistus, mis
annaabi.ee 
