2.2. Kesk- ja pikamaajooks 8 Pikamaajooksja harrastajatele eelduseks on hea vastupidavus, mida iseloomustab aeroobse töövõime kõrge maksimaalne hapnikutarbimine. Kesk- ja pikamaajooksul on kolm meetodit. Esimene - ühtsusmeetod, kus arendatakse peamiselt üldist vastupidavust. Ühtsusmeetod võimaldab arendada vereringe- ja hingamissüsteemi, vere hapnikusidumise võimet ja ainevahetust. See on abiks ka kapillaarvõrgustiku arendamisel ja tugi-liikumis süsteemile. Teiseks meetodiks on vaheldusmeetod, mis on sarnane ühtsusmeetodile. Meetodit kasutatakse ka vastupidavuse arendamiseks, liigutuste ökonoomsust ning ka taktika väljatöötamiseks. Vaheldusmeetod on üleminekuaste ühtsusmeetodilt. Kolmandaks meetodiks on intervallmeetod, kus läbitakse korduvalt teatud jooksulõiku koos puhkeaegadega. See meetod arendab vastupidavust ja kiirust [3]. 1.2.3. Teatejooks Üldjoontes on teatejooks 4 x 100 meetrit. Teatejooks koosneb neljast jooksjast.
Praktilised- tervikmeetod, osameetod. Kehaliste võimete arendamise meetod- rangelt reglementeeritud, ühtlusmeetod, vahelduvmeetod, intervallmeetod, kordusmeetod, võistlusmeetod, mängumeetod. Näitlikud- ettenäitamine, video. Ühtlusmeetod: Pikka aega kestev konstantse iseloomu ja intensiivsusega katkematu tegevus. Kasutatakse aeroobse võimekuse tõstmiseks, organismi ökonoomsuse tõstmiseks, energeetilise potentsiaali parandamiseks. Vaheldusmeetod: Põhineb pikaajalisel tegevusel, aga põhiline tunnus on tegevuse internsiivsuse vaheldumine. Intensiivsuse vaheldumine toimub ilma puhkepausideta. Arendame aeroobset ja anaeroobset võimekust. Intervallmeetod: Kindlaid tegevusi sooritatakse kindlate toimepauside järgselt. Põhitoime saavutatakse puhkepausi ajal- toimepaus. Intervalltreeningu toime sõltub: Lõigu pikkusest Lõigu kiirusest
1. meetodid, mille eesmärgiks on peamiselt sõudmistehnika, s.o. sõudmisele iseloomulike liigutusoskuste ja liigutusvilumuste omandamine (tervikmeetod ja osameetod); 2. meetodid, mille eesmärgiks peamiselt kehaliste võimete arendamine (rangelt reglementeeritud harjutamise meetodid, võistlusmeetod ja mängumeetod). Rangelt reglementeeritud harjutamise meetodite alla kuuluvad ühtlusmeetod, vaheldusmeetod, intervallmeetod ja kordusmeetod. Sporditreeningu koormus on kehaliste harjutuste mõju organismile, mis kutsub esile organismi funktsionaalsete süsteemide aktiivseid reaktsioone. Koormuse suuna määravad sealjuures harjutuste kestus ja iseloom, sooritamise intensiivsus; puhkepauside kestus ja iseloom harjutuste (seeriate) kordamise vahel; ning harjutuste hulk treeningutel, erinevatel treeninguetappidel. Oma suunalt võivad koormused olla kas valikulised (seotud peamiselt ühe
annaabi.ee 
