Enamikul sõnadel avaldub see ainsuse omastavas käändes, st omastava käände lõpuvokaal ongi tüvevokaal. Laadivaheldus toob aga sageli kaasa vokaalimuutusi ja sellisel juhul tuleb vaadata ka osastavat käänet, nt lugu : loo : lugu, mägi : mäe : mäge, jõud : jõu : jõudu. Laadivaheldusliku s-ga sõnad on e- tüvelised, nt lääs : lääne, kaas : kaane. Tüvesisesed muutused - Ennekõike astmevaheldus. Otsustatakse, kas sõna on astmevahelduslik või astme-vahelduseta. Kui sõna on astmevahelduslik, tuleb otsustada, kas tegemist on laadi- või vältevaheldusega ja kas on tegu nõrgeneva või tugevneva astmevaheldusega. Veel üks tüvesisese muutuse näide on konsonandi gemineerumine sisseütlevas käändes, nt pesa > pessa, tuli > tulle, magu > makku. Tüve lõpuvahelduseks nimetatakse lõpphäälikute poolest einevate tüviallomorfide vaheldumist sõna morfoloogilises paradigmas. Lõpuvaheldus ei ole eesti keeles nii süsteemne nähtus kui astmevaheldus
..70 75...85 alla 70 85...95 95 Rukis 65...75 70...85 70...80 90...95 95 Suvinisu - - alla 70 85...95 90...95 V. oder 75...85 85...95 80...85 90...95 95...100 Oder 65...75 75...85 70...85 90...95 90...95 Kaer 65...75 75...80 70...80 90...95 90...95 Vahelduseta 3...4 aastat 50...65 65...85 alla 60 80...90 85...90 5 ja enam a. alla 50 60...75 alla 50 75...85 80...85 Kultu Head eelviljad Keskmise Halvad urid väärtusega eelviljad eelviljad Taliru Mesikas, ristik, Varajane kartul, Lina, oder,
läkaköha ravimiseks, tänapäeva ametlik farmaatsia soovitab bronhiidi ja hinga- misteede haiguste raviks. Huulhein on pakkunud palju huvi loodusuurijatele, kes on jälginud loomse toitumise iseärasusi taimedel. 55 Samblarinne: turbasamblad (KD), karusamblad. Mätastel palusammal, kaksikhambad. Raiestikel taimkate oluliselt ei muutu. Metsauuenemine toimub puuliikide vahelduseta. Levik: väikeste aladena kõigis Eesti osades. Taimekooslus: rabamännik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID RABADES II kategooria: sookäpp, tume nokkhein. III kategooria: kuradi sõrmkäpp 1.2. SIIRDESOO KASVUKOHATÜÜP (Ss) Siirdesoometsad on nii ajaliselt (soo arengu käigus) kui ka ruumiliselt (madalsoode ja rabade vahelisel alal) üleminekulise loomuga. Madalamates lohkudes säilivad veel kaua toiterikkamale madalsoole omased taimed. Iseloomuliku tunnusena on samas kõrval