1. Sõltumatu vaheldi mõiste. Kui vaheldi töö ei sõltu võrgupinge olemasolust, siis nimetatakse seda sõltumatuks- või autonoomseks vaheldiks. Vaheldi saab töötada ainult siis, kui võrgupinge up on rakendatud. Kui võrgupinge puuduks, siis ei saaks vool minna ühest muunduriharust teise, kuna esimesena avatud türistoril ei tekiks teda sulgevat vastupinget ja ta jääks pidevalt avatuks (kommutatsiooni ei toimuks). Lülitus suudaks töötada ilma vahelduvpingeta ainult siis, kui kasutataks täielikult juhitavaid ventiile, nt. suletavaid türistore. Sellisel juhul oleks meil tegemist autonoomse ehk sõltumatu vaheldiga. 2
sisselülitamishetke (tüürnurga) muutmisega alates türistoridel päripinge tekkimise hetkest. Mittetüüritava alaldi väljundpinget saab muuta vaid vahelduvpinge muutmisega. Kui tüüritava alaldi türistoride viivitus avanemisel on suur ja väljundpinge on madalam koormuse pingest siis tagastub koormusesse salvestunud energia vahelduvvooluvõrku. Seda olukorda nimetatakse vahelditalitluseks ja seadet, mis on projekteeritud niimoodi töötama võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks võrgupinge olemasolu. Voolu kulg ühest muunduri harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul s.t. tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad pööratava süsteemi s.t. ühed ja samad tüüritavad muundurid võivad üldjuhul töötada nii alaldina kui vaheldina. Enamkasutatavad muundurite lülitused on standardiseeritud
tüürnurka alates türistoridel päripinge tekkimise hetkedest. Mittetüüritava alaldi väljundpinget ei saa muuta teisiti kui vahelduvpinge suurusega. Kui tüüritava alaldi türistoride viivitus avamisel on suur ja väljundpinge on madalam koormuse pingest, siis tagastatakse koormuses salvestunud energiat vahelduvvooluvõrku. Seda nimetatakse vahelditalitluseks ja seadet, mis on projekteeritud niimoodi töötama, võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud vaheldi saab energiat alalisvoolu- või -pingeallikast vahelduvooluvõrku anda ainult siis, kui seal on olemas vahelduvpinge ning energiat tarbida suutvad toiteallikad või seadmed. Vaheldite skeemid ei erine põhimõtteliselt tüüritavate alaldite skeemidest, kuid kõik tüüritavad alaldiskeemid, nt. osaliselt tüüritavad ja vastudioodiga skeemid, ei saa töötada vaheldina
rakendustes on nõutav kolmefaasiline vahelduvvoolu-väljund. Madalapingelised poolperioodvaheldid juhivad elektrienergiat vaid ühe poolperioodi vältel. Selliseid vaheldeid kasutatakse koormuse võimsuste vahemikus 100...200 W. Teisalt võib vaheldeid liigitada sõltumatuteks ja võrguga sünkroniseeritud vahelditeks. Juhul kui vaheldi on ainult vahelduvvoolukoormuse toiteallikas, nimetatakse seda sõltumatuks vaheldiks. Kui aga vaheldi kujutab endast toitevõrgu põhiosa, siis on tegemist võrguga sünkroniseeritud vaheldiga. Kokkuvõtteks võib märkida, et reeglina liigitatakse vaheldid lülituse tüübi järgi pinge-ja vooluvahelditeks. Pingevaheldi (VSI-voltage source inverter formeerib pinge lähtuvalt nõutud parameetritest st suurusest, sagedusest ja faasinihkenurgast, ning on kõige sagedamini kasutatav vaheldi tüüp. Antud vaheldit iseloomustab väike näivtakistus. Tavaliselt ühendatakse
annaabi.ee 
