konfiguratsiooniga. ESS WLAN võimaldab laiendada võrgu ulatust kasutades mitme kärje ulatuses sama kanalit. Läbilaske suurendamiseks saab sama kärje või mitme kärje ulatuses kasutada ka mitut kanalit paralleelselt. Joonis 2. ESS konfiguratsioon Laiendatud spekter 5 OSI mudeli füüsiline kiht toetab nii DSSS'i (otsejada laiendatud spekter) kui ka FHSS'i (sageduse vaheldamise laiendatud spekter). Nende meetodite eesmärgiks on signaali spekter teha piisavalt laiaks, et signaali oleks võimalik müra taustalt ära tunda. Samale asjale lähenemine on nende puhul aga täiesti erinev ja seepärast ei ole nad omavahel ühildatavad. DSSS puhul laiendatakse riba kunstlikult kodeerides signaali laiendava koodiga kasutades selleks DBPSK (differential binary phase shift keying) või DQPSK (differential quadrature phase shift keying) koode. Signaal
Teine probleem on seotud mälu sõnade arvuga mälus, nimelt ei ole kogu mälu mahtu mida on võimalik adresseerida aadress siini abil tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe moodulina. Seega tuleb koostada mälu mitmest moodulist. See annab ka võimaluse kasutatda ka väiksemat mälu millele võib vastavalt vajadusele ja rahakotile hankida soovi korral lisa. Mitmest pangast koosneval mälul võivad järjestikused pesad olla järjest ühes pangas ja siis edasi samuti järgmises. Vaheldamise korral on aga järjestikused aaressid erinevates pankades. Vaheldamine võimaldab järjestikulistelt aadressidelt lugemisel/kirjutamisel käivitada konveieri. 3. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid Vaata 3.2 10. PILET 1. Aritmeetika-loogika seade (ALU) Sõltumata arvuti ja protsessori ehitusest on arvutis alati üks skeemiosa, kus teostatakse otsesed
Teine probleem on seotud mälu sõnade arvuga mälus, nimelt ei ole kogu mälu mahtu mida on võimalik adresseerida aadress siini abil tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe moodulina. Seega tuleb koostada mälu mitmest moodulist. See annab ka võimaluse kasutada ka väiksemat mälu millele võib vastavalt vajadusele ja rahakotile hankida soovi korral lisa. Mitmest pangast koosneval mälul võivad järjestikused pesad olla järjest ühes pangas ja siis edasi samuti järgmises. Vaheldamise korral on aga järjestikused aaressid erinevates pankades. Vaheldamine võimaldab järjestikulistelt aadressidelt lugemisel/kirjutamisel käivitada konveieri. Pilet 10 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Vaata Pilet4 2. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu.
Teine probleem on seotud mälu sõnade arvuga mälus, nimelt ei ole kogu mälu mahtu mida on võimalik adresseerida aadress siini abil tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe moodulina. Seega tuleb koostada mälu mitmest moodulist. See annab ka võimaluse kasutatda ka väiksemat mälu millele võib vastavalt vajadusele ja rahakotile hankida soovi korral lisa. Mitmest pangast koosneval mälul võivad järjestikused pesad olla järjest ühes pangas ja siis edasi samuti järgmises. Vaheldamise korral on aga järjestikused aaressid erinevates pankades. Vaheldamine võimaldab järjestikulistelt aadressidelt lugemisel/kirjutamisel käivitada konveieri. KÄSUFORMAADID 0,1,2,3 JA 1,5 AADRESSIGA ARVUTID 3 aadressiga arvuti käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + resultaadi pikk aadress, A=B+C 2 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress, B=B+C
(INTERLEAVING) Andmesiini järgulisus määrab ära sõna järgulususe mälus, kui sõna ei edastata osade kaupa. Kogu mälu mahtu, mida on võimalik adressida aadresssiini abil, ei ole tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe moodulina. Mälu tuleb koostada mitmest moodulist. Annab võimaluse kasutada väiksemat mälu, millele saab lisa hankida. Mitmest pangast koosneval mälul võivad järjestikkused pesad olla järjest ühes pangas ja edasi samuti järgmises. Vaheldamise korral on aga järjestikkused aadressid erinevates pankades. Vaheldamine võimaldab järjestikulistelt aadressidel lugemisel/kirjutamisel käivitada konveieri. 3. KÄSUFORMAADID -0, 1, 2, 3 JA 1.5 AADRESSIGA ARVUTID Käsusüsteeme võrreldakse sageli selle järgi, kui mitu operandi on käskluses täpsustatud. Käsusüsteeme võib seega käsuformaadi põhjal jagada: 0-aadressiga ei täpsustata operandi asukohta, kuna selle asukoht on kindlalt paigas. Need arvutid on üldjuhul
Teine probleem on seotud mälu sõnade arvuga mälus, nimelt ei ole kogu mälu mahtu mida on võimalik adresseerida aadress siini abil tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe moodulina. Seega tuleb koostada mälu mitmest moodulist. See annab ka võimaluse kasutatda ka väiksemat mälu millele võib vastavalt vajadusele ja rahakotile hankida soovi korral lisa. Mitmest pangast koosneval mälul võivad järjestikused pesad olla järjest ühes pangas ja siis edasi samuti järgmises. Vaheldamise korral on aga järjestikused aaressid erinevates pankades. Vaheldamine võimaldab järjestikulistelt aadressidelt lugemisel/kirjutamisel käivitada konveieri. 35. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Operatsiooniautomaat sisaldab aritmeetika- loogika seadet (ALU) ja registreid ning on mikrooperatsioonide teostaja. Juhtautomaat korraldab operatsiooniautomaadi tööd. Juhtautomaadil tuleb lahendada keerukaid loogikaülesandeid. Arvutis on
juhtimistunnusjoone avaldis on kujul Ud = U0 1 + cos + , 3 kus U0 = 2,34Us. Vastav juhtimistunnusjoon on toodud joonisel 1.7, c. Aktiiv-induktiiv-ja vastuelektromotoorjõuga koormuse korral peab muunduri juhtimissüsteem tagama võrguga sünkroniseeritud vaheldamise tüürnurga suurendamisega üle 90°, nagu näitab joonis 3.3, d. See on tüüpiline elektriajami pidurdustalitlus. Väljundtunnusjooned. Väljundtunnusjooned kujutavad endast muunduri väljunddiagrammi ehk väljundpinge ja koormusvoolu vahelisi sõltuvusi Ud (Id) voolu-pinge tasandil. Need sõltuvad koormuse vastuelektromotoorjõust ja muunduri sisetakistusest Ud = U0 U,
annaabi.ee 
