2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1
2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1
2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1
annaabi.ee 
