menetlusega, siis ei ole nende õiguseid rikutud. Põhiseadus annab ka loetelu, millal võib istungi kuulutada kinniseks. -11- TSIVIILKOHTUMENETLUS RIIKLIKU ÕIGUSMÕISTMISE MONOPOLI PÕHIMÕTE TsMS 14. osa näeb ette võimaluse vaidlevatel pooltele moodustada omavahelisel kokkuleppel vahekohtu, mis riikliku kohtu asemel nende vaidluse lahendaks. Eristatakse alaliselt tegutsevaid vahekohtuid (näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohus) ja vahekohtuid mille pooled võivad vastastikusel kokkuleppel sõlmida, sellise vahekohtu lahendi peab täidetavaks tunnistama riiklik kohus TsMS § 753 lg 1. HAGIMENETLUS Hagimenetluse näol on tegu klassikalise tsiviilasjaga, kus poolte vahel on eraõiguslikust õigussuhtest tulenev vaidlus, mida kohtul palutakse lahendada. See sisaldab eelmenetlust, tõendite esitamise kohustust kostja ja hageja poolt
menetlusosalisele, tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise puhul aga menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata avalikku kättetoimetamist. 39. Vahekohtumenetlus ja selle menetluse põhimõtted Vahekohus ehk arbitraaz on alternatiivne vaidluste lahendamise vorm, milles õigusliku vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks. Eristatakse alalisi ja kaasusepõhiseid (ad hoc) vahekohtuid. Alalisel vahekohtul on oma reglement ja alaliselt tegutsev sekretariaat (kantselei). Kaasusepõhine vahekohus moodustatakse ühe kindla vaidlusküsimuse lahendamiseks. Vahekohtunikud võivad, kuid ei pea ilmtingimata omama juriidilist kõrgharidust. Eestis reguleerib vahekohtute tegevust Tsiviilkohtumenetluse seadustiku XIV osa. Alaliselt tegutsevate vahekohtute lahendid on rahvusvaheliselt tunnustatud neis riikies, kes on ratifitseerinud 10.06.1958 a
Riikliku õigusemõistmise monopoli põhimõte Õigusemõistmise monopoli põhimõte, mis on muudes menetlustes (kriminaal-, väärteo- ja haldusmenetlus) üsna ühemõtteliselt kohaldatav, on tsiviilkohtumenetluses rakendatav tähelepanuväärse erandiga. Nimelt TsMS 14. osa näeb ette võimaluse vaidlevate pooltele moodustada omavahelisel kokkuleppel vahekohtu, mis on riikliku kohtu asemel nende vaidluse lahendajaks. Eristatakse ad hoc vahekohtuid, mille pooled võivad vastastikusel kokkuleppel moodustada konkreetse vaidluse lahendamiseks, ning alaliselt tegutsevaid vahekohtuid (nt Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja vahekohus). Vahekohtu menetlus peab järgima küll üldiseid ausa menetluse põhimõtteid, kuid pooled võivad konkreetsetes menetlusreeglites, kohtu koosseisu ja tõendamisreeglites kokku leppida. Alalise vahekohtu lahendid on ka otse täidetavad, ad hoc vahekohtu lahendid peab täidetavaks tunnistama riiklik
annaabi.ee 
