KT VI // SÜDAME VERESOONKOND 107. Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetriliselt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 108. Südame välisehitus Koonusekujuline. Eristatakse tagumis-alumist vahelismist pinda ja eesmis-ülemist rinnakroidmist pinda. Põhimik suunatud taha-üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule. 109. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks.
mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed (süda, maks, hammas) Elundkond moodustab aga elunditest, mis sooritavad kehas samaladseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talituslikult seotud (südame veresoonkond, seedelundkond) SÜDAME VERESOONKOND 5.Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetrili selt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 6. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakese suudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi
Anatoomia: südame - veresoonkond 106. Südame asend. Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake).
paarumisfaktor, siis moodustatakse nende vahele torujas kanal, mille kaudu kumbki hüüf saab teiselt tuuma, mida siis kogu hüüfi pikkuses paljundatakse. Võiks öelda, et kandseente haploidsete hüüfide anastomoseerumisel on toimunud tuumade „ristsiire“. Sissetunginud tuum migreerub kiiresti rakust rakku, ise mitootiliselt jagunedes. Selle tulemusel muutub monokarüootne mütseel dikarüootseks, kaksiktuumseks. Migratsiooniteed markeerivad hüüfirakkude vahekohale tekkivad pandlad (fenotüübi muutus!?). Nüüd võib ehk hakata geeniekspressioon toimuma sarnaselt diploididele, s.t. meile, inimestele. Tähelepanuväärne erinevus võrreldes näiteks inimese genoomiga on asjaolu, et vanematelt saadud geneetilist materjali hoitakse eri tuumades. Seentele on iseloomulik suletud mitoos: tuumamembraan säilib tuuma jagunemisel, tuuma jagunemine meenutab tihti amitoosi (Kullman, 2004). 82
Ikoonijada võib jooniselt eemaldada ka vastupidise tegevusega võrreldes tema toomisega joonestusväljale – avada ikoone sisaldav nimistu, nagu ikoonijadade toomisel joonestusväljale ja teha klõps ikoonijada nime ees oleval „linukesel”, kaovad nii „linnuke” nime eest kui ka vastav ikoonijada joonestusväljalt. Nii et usalda, aga kontrolli! Ikoonijada õigesse kohta nihutamiseks viia kursori rist ikoonijadal otsa kahe joone-kõrgendiku vahekohale, ja sinna ilmub kohe hiirenool. Vajutada hiire vasakule „kõrvale”, sellega haaratakse ikoonijada ja nüüd saab teda viia joonestusväljal suvalisse kohta, soovitatavalt kas vasaku või parempoolse serva või siis ülaserva ÜLESANNE I Pinnatükk 166 juurde. Hiirega koos liigub peenjoonega kujutatud ikoonijada lihtsustatud vahekujutis
annaabi.ee 
