Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades ühtviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis pöörleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea VõnkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz ...
Suurte avade korral on difraktsioon peaaegu märkamatu, sest ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ning suurest avast tuleva tugeva valguse taustal jäävad difraktsiooniribad märkamatuks. Difraktsioonivõre- seade, mis kujutab endast paljude paralleelsete pilude süsteemi. Valmistatakse tavaliselt klaasplaadile teemantnoaga kriipse tõmmates. Kriimustatud kohtadest valgus läbi ei lähe, küll aga kriimude vahelt. Piludeks ongi vahekohad. Ühe millimeetri kohta peab olema sadu või tuhandeid kriipse. Võrdekonstant d: d=a+b, kus a on pilu laius ja b piludevaheline kaugus. Elementaarlainete allikad A ja B. Neist levivad keralained kõikidesse suundadesse. Liituvad punktis C. Mõlemad jõuavad ühes faasis(lained tugevdatud, näeme valgust). Punkti D jõuavad lained vastasfaasis. Kastutatud allikad: http://www.annaabi.com/materjal-2198-valguse-difraktsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Difraktsioon http://www.hot
See tähendab kui avade (tõkete) mõõtmed ja nendevahelised kaugused on võrreldavad valguse lainepikkusega või sellest väiksemad. Valguse difraktsioonivõre kujutab enesest suurest arvust üksteisest võrdsel kaugusel asetsevatest avadest koosnevat süsteemi, mis kas peegeldavad valgust või lasevad valgust läbi. Võre valmistatakse tavaliselt klaasplaadile kriipse tõmmates. Klaasplaadi kriimustatud kohtadest valgus läbi ei lähe, küll aga nende vahelt. Vahekohad moodustavadki nn avad. Võre iseloomustamiseks kasutatakse võre konstanti. Valguse tugevnemist võib märgata kõikides suundades, kus on täidetud tingimus k=dsin k=0,1,2,.. DVle langeva valguse lainepikkus d DV konstant kõrvalekalde nurk Öeldakse, et neis suundades on jälgitavad kdat järku difraktsiooni maksimumid. Nende suundade vahele jäävad alad, kus valguslained kustutavad teineteist.
Riik hakkas aktiivselt keskenduma ehitustegevusse ja külamaastiku ilmesse. Arhitektuuriliseks muutuseks taludes oli see et palgi asemel võeti kasutusele tsementkivi, hiljem tellis. Uute tuultena hakati ka seinapinda heledaks värvima. Vooderdama ja värvima hakati ka välisseinu. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Soosituks sai rahvusromantismist pärit skandinaaviamõjuline hööveldamata lauast vertikaalne laudis, mille puhul laudade vahekohad kaeti peenema liistuga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. Hiljem hakati tegema ka tsementkividest katust. Rajati juurde palju hooneid, sest inimesed tulid linnast maale ning seega oli vaja uusi rahvamaju ja koole. Majade sisekujundus oli küllaltki lihtne. Sisustust kaunistasid kappidele tehtud motiivid, mis olid lihtsad, aga kenad. Mööbel oli tugeva täiustatud kujuga. Põrandad olid kas lihvitud parkettist või linoleumist
mõnda puidukaitse vahendisse. Peale paigaldust tuleb katus kas tõrvata või värvida. Kimmide esmaseks töötluseks kasutatav vahend ja hiljem katuse katmiseks kasutatav vahend peavad omavahel sobima. Need peavad olema vahendid, mis kaitsevad puitu, olles samal ajal õhku läbilaskvad Kimmide paigaldus: Kimmid paigaldatakse kas kahes või kolmes kihis. Kimmid kihtides tuleb paigaldada nii, et ülemine kiht katab alumise kihi kimmide vahekohad. Kimmide kinnitamiseks naeltega tuleb kimmidesse ette puurida augud. Augud tuleb puurida kimmi keskjoonest kõrvale (selleks, et ülemine kimm kataks alumise kimmi kinnitusnaela) ja alumise kimmi sabast kõrgemale (selleks, et ülemise kimmi kinnitusnael ei puutuks alumist kimmi). Naelad peavad olema kas happekindlast roostevaba terasest või tsingitud. Kimmide kinnitamise naelu ei tohi nii kõvasti sisse lüüa, et see kimmid üksteise vastu suruks. Kimmikihtide vahele peab jääma õhuvahe.
Puuduseks: ei kannata niiskust. 29. värvitavate seinakatete paigaldamine ja värvimine Kipssein: 1) Pind puhastada tolmust ja lihvimisjääkidest 2) Mõõdame toa ümbermõõdu . Jagame selle seinakatte laiusega, nii saame teada paanide arvu. 3) Vastavalt seinakatte tüübile valime liimi 4) Esimene paan pannakse paika loodiga 5) Kantakse paanid serv serva vastu. Nurgad lõigatakse läbi. 6) Lastakse kuivada ja värvitakse karvase rulliga selleks, et paanide vahekohad ei jääks näha. Töökoha põhimõtted: Töövahendid: harjad, lapats, käärid, nurgik, tapeetimislaud, pliiatsid, lood, mõõdulint, vann, Materjalid: krunt, seinakattematerjal, värvid, liimid, Kaitsevahendid: Kvaliteeti kontrollitakse visuaalset. Et ei oleks värvi erinevusi, et ei paistaks ühenduskohad, 30. võrdle silikaat ja lubivärvi Silikaat: väga püsiv ja pika ajaline. Võib värvida kõiki mineraalseid aluspindu: krohv, betoon, kivi.
annaabi.ee 
