Tarbijahinnaindeksi tõus võrreldes palga, toidu ja eluasemega Eesti keskmine brutokuupalk on olnud hindade kasvust kiirem. Kuidas? Olgu meil neli matkajat: THI, Toit, Eluase ja Keskmine Palk. Esimene rada on 11 aastat pikk (II kvartal 2001 II kvartal 2012). Et tempot mõista, olgu rada tähistatud skaalaga, mis algab 100-ga. Kohe esimesel aastal läheb Keskmine Palk ette (110) ja Eluase ei jää palju maha (109), Toit alustab aeglasemalt (105). Olgu järgmine vahefinis 6 aasta pärast (vahetult enne majanduskriisi kuristikku). Keskmine Palk on kaugel ees (200), järgnevad Eluase (152) ja THI 124. Toidu hinnad kasvasid sel perioodil üsnagi üldise hinnatõusu tempos (6 aastaga 22%). Raja lõpus on Palk jõudnud tähiseni 244*, Eluase 215, Toit 160 ja THI 154. Võrdlus näitab, et valitud perioodil on keskmine palk kasvanud keskmiselt kiiremini kui tarbijahinnad üldiselt ning kiiremini ka toidu ja eluaseme hindadest. Tarbijahinnaindeksi aastamuutus
Viimati, 2008. aastal, jäi maraton ära kehvade lumeolude tõttu. Põhimaa 26 Põhivahemaa pikkuseks on alates 2003. aastast olnud 63 kilomeetrit. Pikim oli maraton 1997. aastal 65 km ning lühim 2002. aastal 42 km. Vahemaa start on Otepääl ja finis Elvas. Maratoni rajal on 7 teenindus-toitlustuspunkti: Matus, Andes, Kuutses, Peebus, Palus, Hellenurmes ning viimane umbes 4 kilomeetrit enne finisit. Kolmes mainitud punktidest on ka vahefinis. Vahemaa 12 parema ajaga meest ja 6 paremat naist autasustatakse diplomi, medali, karika ja auhindadega. Kasutatud kirjandus 1. Tervise treening. 2006, Tarvo Kiudma materjalid 2. http://www.trimm.ee/site/index.php?module=article&id=50 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine 4. http://wwx.postimees.ee/260106/lisad/kasu/190009.php 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_maraton 27
33 Omandiõiguslike suhete täiendav paikapanek vallasvara ja pärimisõigus. Mõis ei ole huvitatud, et maa oleks erinevate omanike käes. Vaid et maa kasutamise õigus läheks pärimise korras edasi. Väideti, et Liivimaa oli taaskord revolutsioonilisem. 1804. aasta seadused olid talupojasõbralikumad. Järgnevad aastad näitasid, et seadustega ei olnud rahul keegi, see oli vahefinis. Polnud rahul keisrikoda, mõisnikud ega talupojad. 1805. aastal puhkeb terve rida rahutusi. Et neid rahutusi leevendada, on rüütelkonnad kiirelt täiendavaid seadusi-regulatiive vastu võtma. 1805. keelatakse öine rehepeks. 1805. aasta talurahva rahutuste lainet ära hoida ei suudetud. Kui läbi aegade on Liivimaa rahutum olnud. ,,Läti keele rääkimine" mõisnikega käitumine nagu lätlased. Talupojad olid veendunud, et on