86. Kirjelda lühidalt äriühingu ühinemise protseduuri. p. 392-401, 418-424 1) Juhatused peavad sõlmima ühinemislepingu (ÄS § 392 lg 1) 2) Juhatused koostavad ühinemisaruande, kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ja ühinemislepingut, sh osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust (ÄS § 393 lg 1) 3) Ühinemislepingut kontrollib audiitor 4) Ühinemislepingu esitamine äriregistrile, teade Ametlikes Teadaandes, vahebilanssi koostamine (ÄS § 419 lg 3-4) 5) Üldkoosoleku kokkukutsumine ja dokumentide esitamine aktsionäridele / osanikele tutvumiseks 6) Koostatakse ühingu lõppbilanss 7) Osanikud/aktsionärid võtavad vastu ühinemisotsuse 8) Töötajate informeerimine, EVK teavitamine 9) Üleantava vara hindamine ja selle audiitorkontroll 10) Ühineva ühingu juhatus esitab äriregistrile avalduse ühinemise registrisse kandmiseks 11) Avaldatakse teade väljandes Ametlikud Teadaanded
reeglite järgi on situatsioon selline: 1) reegli järgi ½ 700 000 on väiksem või võrdne kui 420000. seega on kõik korras. Teine reegel 400 000 on suurem võiv võirdne kui 420 000. Esimest päeva eksisteeriv AS: AK 400 000 RK 0 OA 0 ÜK 0 Kasum 100 krooni pangale Kokku: 399 900. seega iga esimest päeva eksisteeriv AS on rikkunud neid reegleid. Netovara oeab olema igal ajahetkel. Perioodiline kontroll on vajalik. Iga ühing peab koostama vahebilanssi. Tuleb kutsuda kokku üldkoosolek. Kapitali võib suurendada ja vähendada, võib ühingut ümber kujundada. Nt AS OÜks, siis kaovad paljud nõuded. äriregistril on järelevalveõigus, võib NB juhtida, et kapital ei vasta seadusele ja rakendada muid abinõusid. Muud abinõud kuidas saabkahjumit vähendada kasumiga. Advokaadil on hoolsuskohustus hoiatada klienti kapitali vähendamisest. Kasumi jaotamise juures on 2 liiki küismused kapitali küs ja aktsionäride omavahelisi
Eelmiste perioodide puhaskasum 20 Majandusaasta puhaskasum 60 Omakapital kokku: 520 Aktiva kokku 620 Passiva kokku 620 Millises maksimaalses ulatuses on võimalik läbi viia fondiemissioon? VUTT: ÄS § 350 lg 2 2. lause => vaadata tuleb teist bilanssi, vahebilanssi- sellest järeldame et alati peab olema mingi bilanss ja selle 2004 aasta lõppseisu võib kõrvale jätte ja vaid viimast vaadata. Kui aga 2004 näitaks paremat ja 2005 halvemat siis kumma peaks aluseks võtma? Kas siis on midagi teistmoodi? Ei vaid ikkagi peab aluseks võtma hilisema seisu ja veel eriti siis kui see näitab halvemat seisu kui esimene. Alati vali konservatsiivsem seisund! mis summa võrra võib siis suurendada aktsiakapitali?
Eelmiste perioodide puhaskasum 20 Majandusaasta puhaskasum 60 Omakapital kokku: 520 Aktiva kokku 620 Passiva kokku 620 Millises maksimaalses ulatuses on võimalik läbi viia fondiemissioon? VUTT: ÄS § 350 lg 2 2. lause => vaadata tuleb teist bilanssi, vahebilanssi- sellest järeldame et alati peab olema mingi bilanss ja selle 2004 aasta lõppseisu võib kõrvale jätte ja vaid viimast vaadata. Kui aga 2004 näitaks paremat ja 2005 halvemat siis kumma peaks aluseks võtma? Kas siis on midagi teistmoodi? Ei vaid ikkagi peab aluseks võtma hilisema seisu ja veel eriti siis kui see näitab halvemat seisu kui esimene. Alati vali konservatsiivsem seisund! mis summa võrra võib siis suurendada aktsiakapitali?
annaabi.ee 
