Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm 2.3.Tõmbamine kõrvale Lähteasend: jalad on harkselt. Vasakult paremale tõmbamisel on raskus vasakul põlvest kõverdatud jalal (pilt 1). Tõmbamisel vasak jalg sirgeneb ja keharaskus kantakse üle paremale jalale, mis põlvest kõverdub, lõppasendisse (pilt 3). Vaheasendis on mõlemad põlved kõverdatud (pilt 2). Lähteasend: Vaheasend: Pilt 1 Pilt 2 Lõppasend: Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 2.4. Nihutamine peatsi suunas. Lähteasend: abistaja on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi poole.
Mootor töötab niikaua kui 3 saavutab teise liikumatu kontakti 2. Ahel katkeb ja mootor seiskub ja klapp avatakse S1 suletakse, siis mootor töötab saal viisil, 2 liikumatut asendit AV või suletud kahe positsioonina. Kolme positsiooniline täiturmehhanism e. proportsionaalne täiturmehhanism. Sellist mehhanismi kasutatakse proportsionaalseks reguleerimiseks. Tema väljundvõll võib olla vaheasendis kahe äärmise vahel. Kui S1 on ülemises asendis siis L1 saab toidet otse võrgust läbi S1 ja SQ1. L2 saab sama toite ainult läbi C. Mootor pöörleb ühes suunas. Kui S1 on alumises asendis siis L2 saab toite otse võrgust. Kui S1 on keskasendis siis mootor võib seiskuda vahepositsioonil. SQ1 ja SQ2 lõpplülitid mis kaitsevad mootorit, nendega mootor lülitatakse välja kui ta on ühes või teises äärmises asendis. S1asemel võib kasutada regulaatori väljundreleed või regulaatori
saal viisil, 2 liikumatut asendit AV või suletud kahe positsioonina. Kolme positsiooniline täiturmehhanism e. proportsionaalne täiturmehhanism. Sellist mehhanismi kasutatakse proportsionaalseks reguleerimiseks. Tema väljundvõll võib olla vaheasendis kahe äärmise vahel. Kui S1 on ülemises asendis siis L1 saab toidet otse võrgust läbi S1 ja SQ1. L2 saab sama toite ainult läbi C. Mootor pöörleb ühes suunas. Kui S1 on alumises asendis siis L2 saab toite otse võrgust. Kui S1 on keskasendis siis mootor võib seiskuda vahepositsioonil. SQ1 ja SQ2
13) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm; 14) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Ukseluku sulguri vaheasend peab taluma jõudu ukse avanemise suunas 4,44 kN (453 kgf) ja ukse suletud asendi korral 8,89 kN (907 kgf). Ukse piida suunas peab lukk taluma jõudu sulguri vaheasendis 4,44 kN (453 kgf) ja suletult 11,11 kN (1134 kgf); 15) 1994. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduki ukselukud peavad vastama Ereeglile nr 11 või direktiivile 70/387/EMÜ. Kontrollimine: 1) TÜ vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetel vastavalt Ereegli nr 11/02 või direktiivi 70/387/EMÜ (paranduste direktiiv 98/90/EÜ), Ereegli 26/02 või direktiivi 74/483/EMÜ (paranduste direktiivid 79/488/EMÜ ja 87/354/EMÜ) ja
annaabi.ee 
