nelinurga on üks jooks. Pesapallimäng koosneb üheksast mänguvoorust. Ühe vooru jooksul tegutseb kumbki meeskond korra lööjana ja korra püüdjana. Voor lõpeb, kui kaitses oleva meeskonna kolm liiget on mängust väljas. Kaitse olev meeskond tegutseb selle nimel, et võimalikult paljud mängijad jõuaksid sooritada jooksu ja söötja viskab talle palli. Kui kaitsja palli ei taba ja see on määrustepärane (õige) pall, loetakse löök sooritatuks. Kui kaitsja lööb palli väljaku vahealasse, läheb see samuti arvesse. Ja kui ta on saanud, enne kui ta palli tabab ning söödulaualt minema jookseb, on ta kuni järgmise vooruni mängust väljas. Kui kaitsja on palli löönud, peab ta esimesele pesale jooksma. Teistel pesadel olevad mängijad jooksevad pärast kaitsja lööki samuti igaüks järgmisele pesale. Niisiis jookseb kaitsja (lööja) esimesele pesale, seal asunud mängija teisele pesale, teise pesa mängija
uurida Päikesesüsteemi äärealasid, planeetide vahelist ruumi ning Jupiteri ja Saturni. Teadlased soovisid täiendada ning parandada olemasolevaid andmeid nende kahe planeedi mõõtmeid, atmosfääri, magnetvälja ja planeetide kaaslasi. Peamine missioon sai edukalt täidetud ja lõpetati 1980ndal aastal. 2013. September NASA ütles, etVoyager 1 on ületanud heliopausi ja on jõudnud tähtedevaheliste süsteemide vahealasse ja on sellega Maast enam 120 astronomoolise ühiku, või 0,0019 valgusaasta, kaugusel. See on 17,8 miljardit kilomeetrit. Voyager-1 saadab läbi süvakosmose võrgu siiamaani andmeid teadlastele. Seda jätkab ta vähemalt aastani 2020, sest selleks ajaks lõppeb sondi kütusevarud. Voyager-1 on olnud märkimisväärse tähtusega just meie Päikesesüsteemi tundma õppimise ja selle suuruse hindamiseks. Viimase üle vaieldakse tänapäevani, kuid arvatakse et Päikesesüsteem lõppeb
terminus ülesvoolu asuva DNA regulaatoralaga. Klass II promootorite puhul soodustatakse avatud kompleksi teket. DNA piirkonnad, kuhu seonduvad regulaatorid, võivad asuda hoopiski väga kummalises kohas. Üldjuhul seonduvad repressorid otse promootorile, kuid mõnikord võib asuda promootori vahealas ka aktivaatori seondumiskoht. Näiteks transposooni Tn501 elavhõbeda resistentsusoperoni mer aktiveerimiseks on regulaatori MerR seondumine operoni promootori vahealasse, mis jääb -35 ja -10 elemendi vahele. Selle promootori vaheala on tavatult pikk 19 20 nukleotiidi ning transkript-siooni initsiatsiooniks on vajalik vaheala väändumine regulaatorvalgu abil. Sellisel juhul -35 ja -10 elemendi vaheala lüheneb ning elemendid positsioneeruvad täpselt RNAP seondumisjärjestustele vajalikule kaugusele. Regulaatori toime sõltub sellest, kas MerR on seondunud elavhõbeda iooniga või mitte. Kui MerR pole Hg2+ seondunud, siis regulaatorvalk ei painuta
annaabi.ee 
