sirutajatelihased suurde ülekaalu. Liigutused on häiritud, kui mitte võimatud. Loomal kujuneb välja seisund, mida nim detserebratsiooni rigiidsuseks. - aju eemaldamisjäikus. See avaldub sirutajatelihaste toonuse tõusus – esimesed ja tagumised käpad välja sirutatud, saba püsti ja pea kuklas. Suuremad on kahjustused juhteteedes, mis viivad informatsiooni seljaajust peaajju. VAHEAJU ehitus ja funktsioon Vaheajul on kaks suuremat osa. Ühte osa kutsutakse nägemiskühmudeks ehk taalamuseks (thalamus). Teiseks osaks taalamuse alumine piir ehk hüpotalamus. Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt otsajuga. Hüpotalamus on seotud ajuripatsi ehk hüpofüüsiga – sellel kaks sagarat. Taalamuse funktsioon: selleks närvirakkude kehade kogumikuks, mida läbivad kõik tundlikkust juhtivad juhteteed v.a haistmine. Tundlikkuse juhtimine peaajukoorekeskustesse on kolme neuroni kaudu: 1.
Tagaaju: Koosneb ajusillast ja väikeajust. Ajusilla ülesandeks on reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. Väikeaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks. Samuti on siin optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused (nt pea pööramine ootamatu heli/valguse korral). Vaheajul on mitu osa. tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Limbiline süsteem. Ei eristu omaette aju osana. Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks
amneesialiikidest.) Näiteks ei mäletanud H. M., et tema lemmikonu oli surnud juba kolm aastat enne kirjeldatud ajuoperatsiooni. Kuid väga hästi mäletas H. M. sündmusi palju varasemast ajast kõigest, mis leidis aset enne tema 17. eluaastat. Seega oli H. M-il kahjustunud hiljutiste sündmuste eksplitsiitne (eriti episoodiline) mälu, kuid peaaegu puutumata olid protseduuriline ja lühiajaline mälu. Hiljem ongi paljudes samalaadsetes uurimustes selgunud, et oimusagaral ja vaheajul (eriti talamusel) on eriline roll just hiljutiste sündmuste, üksikepisoodide ja omaduste sidumisel ühtseks tervikuks ning selliste terviklike mälupiltide talletamisel pikaajalisse mällu. 5 Mäluprotsessid Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid (vahel nimetatakse ka mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised: 1) salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil
annaabi.ee 
