8.- esikuteonärv ( n vestibula cochlearis) (kõrvuti n vestibularis ja n cochlearis). Slida läbivad ülenwvad ja alanevad juhteteed, suurem osa samad mis piklaju, aga need, mis viivad info ajukesse lähevad otse piklajust ajukesse, sillast läbi ei lähe. Mõned alanevad juhteteed tulevad ajukesest otse lihasesse. Sillas on närvikeskused, mis mõjutavad piklaju hingamiskeskuse talitlust, sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Keskaju piirneb alt sillaga, ülalt vaheajuga. Keskajus paiknevad 2.-4.peaajunärvi tuumad. 2.- nägemisnärv (n opticus) tundenärv, tundlikkus silma võrkkestalt juhitakse mööda selle kiude keskajju. 3.- silmaliigutajanärv (n oculomotorius) tema osalusel innerveeritakse 6st silamuna liigutavast lihasest 4 ülemine ja alumine sirglihas, sisemine sirglihas, ülemine põiklihas pöörab silma üles ja pisut väljapoole, innerveerib pupilli e silmaava ahendajat
Polüpeptiid- ja proteohormoonid Steroidhormoonid Kilpnäärmenormoonid Suguhormoonid Pankrease hormoonid Suprarenaalnäärmete Paratürenoidnäärmete (neerupealsete) hormoonid koorehormoonid Hüpofüüsi hormoonid Suprarenaalnäärmete säsi hormoonid Epifüüsi hormoonid Peaaju hormoonid Ajuripats e. hüpofüüs Koosneb kolmest sagarast (eessagar, tagasagar ja vahesagar) ja seostub vaheajuga Produtseerib, deponeerib ja eritab 9 tuntud hormooni Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust Sünteesib kasvuhormooni; kääbuskasv, gigantism Käbikeha e. epifüüs Asub vaheajus Click to edit Master text styles Pärsib varajast Second level sugunäärmete arengut Third level Fourth level
siis tekivad iseloomulikud muutused, mida kokku nimetatakse nelja a-sündroomiks (?): * atoonia - lihastoonuse langus * asteenia - lihaste kiire väsimine * astaasia - pea ja käte värisemine * ataksia - liigutuste koordinatsiooni häire (liigutused muutuvad kohmakaks) Kui loomadel – koertel – on väikeaju kahjustatud, siis ta tõstab esikäppasid kõrgele, jalad on laiali – ebaloomulik vaatepilt. KESKAJU ehitus ja funktsioonid Keskaju piirneb altpoolt sillaga ja ülalt vaheajuga. Keskaju läbivad ka suure osa nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Kesajus paiknevad osade peaajunärvide tuumad – need on II-IV. 2. nägemisnärv, 3. silmaliigutaja, 4. plokinärv II Nägemisnärv – aferentne (motoorsed) sealt lähevad nägemisnärvi juhteteed läbi. Osalised nägemishäired võivad lähtuda keskaju kahjustusest. Tundlikkust juhtiv närv, tema kaudu juhitakse ajju nägemistundlikkust. Esialgu läbi keskaju, siis läbi vaheaju.
võivad saada viga need funktsioonid, mida piklikaju seljaajule avaldab (hingamise lakkamine). Piklikus ajus paiknevad üheksanda kuni 12nda peaajunärvi tuum. Kaheksas peaajunärv jääb silla ja piklikaju piirile. Pikliku aju läbivad ka kõik peaajju suunduvad juhteteed. Sillas paiknevad 5-8 peaaju närvi tuumad. Sillas asuvad ka hingamissagedust reguleerivad närvirakud. Need on hingamiskeskust mõjutavad. 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskaju paikneb altpoolt sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Teda läbib ka suur osa ülenevaid kui ka alanevaid juhteteid. Seal paiknevad 2-4 peaaju närvi tuumad. Tuum on närvirakkude kehade kogumik. Lisaks on seal närvirakkude kogumikud tuumade kujul (punatuum ja must aine). Keskaju läbivad ka need teed, mis suunduvad vaheajju ja peaaju koorde. Punatuuma ja mustaine funktsioon on mõjutada painutajate ja sirutajate lihaste toonust ja nende omavahelist normaalset toonust, mis võimaldaks sujuvaid liigutusi. Juhul kui aga
Sillas paiknevad 5-8nda peaaju närviaju tuumad. 5 kolmiknärv kõige suurem ja olulisem tundlikkuse juhtija näopiirkonnas, 3 haru. Toob suu limaskestalt, hammastelt, keele esimeselt 2/3ndilult, nina puutetundlikust. Huultelt, laugudelt, silmakestadelt, 6 eemaldaja närv silmamuna väline sirglihas. 7 näonärv 8 esiku ja teonärv saadab tundlikkust esikõrvast esikust peaajju 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid. Keskaju altpoolt piirneb sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Keskaju läbivad suurem osa nii ülenevaid kui alanevaid juhteteed, keskajus paiknevad osade peaaju närvide tuumad, need on teise kuni neljanda: 2 nägemisnärv (nägemishäired võivad lähtuda nägemisnärvi häiretest) 3 silmaliigutajanärv 4 plokinärv Keskajus paiknevad närvituumad ( punatuum, must aine). nende närvituumade funkt on juhtida sirutajate ja painutajate lihaste toonust, koordineerida seda toonust vastastikku,
Ajukese f-d on seotud kehaasendi ja tasakaalu säilitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuse hoidmisega ja ka lihaste töövõime säilitamisega. Ajukese juhteteede kahjustusest tekivad nelja liiki talitluse häired: 1) asteenia lihaste kiire väsimus (lihaste kurnatus), 2) astaasia pea-ja jäsemete värisemine, 3) ataksia liigutuste koordinatsioonihäired, 4) atoonia lihaste toonuste langus Keskaju ehitus ja f-d: Keskaju piirneb altpoolt sillaga ja ülalt vaheajuga. Keskajus paiknevad 3. (silmaliigutaja närv) ja 4. (blokinärv ehk nervus trochlearis) peaaju närvituumad. Keskajus on 3. peaaju närvi parasümpaatilised närvituumad, millest üks inerveerib silmaava ehk pupilli ahendajat lihast, teine ripslihast, mille abil toimub silma läätse kohanemine lähedal ja kaugemal olevate esmete vaatluseks (ehk mille vahendusel toimub silma akkommadatsioon). Silmaliigutaja närv inerveerib ka pisaranäärmed
aksonid, neuraalhari ja ektodermaalsed plakoodid. Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Sisekõrv ja selle ganglion arenevad kõrvaplakoodist. Kõrvaplakood on tekkinud paksenenud pinnaektodermist. Ganglion on närvirakkude sõlmjas kogum. Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) Neuraaltorust punguvad silmavesiikulid, mis on ühenduses vaheajuga. Silmavesiikul indutseerib läätseplakoodi tekke kindlast pinnaektodermi osast. Silmavesiikul sopistub sisse (tekib kausjas silmasüvend) ja läätseplakoodist tekib läätsevesiikul, millest tekib lääts. Optilisest vesiikulist (kausjast silmasüvendist) moodustub 2 võrkkesta kihti: sisemine on neuraalne võrkkest ja välimises kihis on pigmenteerinud rakud. Läätsevesiikul indutseerib pinnaektodermist sarvkesta tekke. Geen Pax6
annaabi.ee 
