37. Mootori võimsuse valimine vaheajaliseks talitluseks. Mootori valiku metoodika vaheajaliseks Kui inertsimoment on püsiv suurus, siis muutub valem lihtsamaks: Mm- Mt= Md=J(d/dt). Kui elektriajamis on talitluseks on analoogne lühiajaliseks talitluse mootori valikuga. Soojuskaod ei muutu kogu mootori edasi-tagasi liikuvad osad, siis tuleb momendi asemel vaadelda jõudusid. Elektriajami põhivõrrandite töötamisaja kestel. Kui mootor töötab vaheajalisel talitlusel sama võimsusega kui kestval, siis mootor rakendamisel tuleb arvestada momentide ja jõudude märke. Enamasti takistab takistusmoment ajami soojeneb astmeliselt üksikute eksponentfunktsiooni lõikude kaupa. Teatud aja möödudes saavutavad liikumist, mõnel juhul võib ta aga seda soodustada. Reaktiivsete takistusmomentide ja jõudude all temperatuuri tsükklid oma püsivväärtuse
Kestevtalitlus S1 on selline, mille korral masin töötab vähemalt nii kaua, et kõik selle osad soojenevad püsitemperatuurini. (Tsentrifugaalpumbad, ventilaatorid) Lühiajalisel talitlusel S2 kestab mootori töö piiratud aja. See aeg on väiksem, kui on vajalik mootori soojenemiseks püsiva temperatuurini. Tööperioodile järgneb nii pikk jahtumisaeg, et masin jõuab jahtuda keskkonna temperatuurini. (sööda ajamimootor, sildade tõstemootor) Vaheajalisel talitlusel S3 vahelduvad lühiajalised tööperioodid vaheaegadega, kusjuures normaalseks tsükli pikkuseks võetakse 10 minutit. Tööperioodi ja pausi kestused on nii lühikesed, et mootor ei soojene töötamisel püsitemperatuurini ja ei jahtu vaheaegadel keskkonna temperatuurini. Vaheajalise talitluse eriliikideks on sagedaste käivitustega vaheajaline talitlus S4 ja sagedaste käivitustega ning elektriliste pidurdustega talitlus S5.
Vaheajalise töö mootorite kataloogist tuleb valida mootor, mis = 0,4 juures oleks võimsusega Pn ,v 1,294 kW. Seega sobib mootor 4AC80A4, Pn = 1,3 kW, = 0,4, sn = 9,5%, nn = 1358, In = 3,5 A, n = 68,5, cos n = 0,85. Kui tegelik töötamiskestus on lähedane mingile standardsele töötamiskestusele, st, siis saab mootori valida kohe, võimsust ümber arvutamata. Käesoleva ülesande lahendamiseks on ka teine võimalus, kui kasutame kestva talitluse mootorit (S1) vaheajalisel tööl. Siis on omakorda kaks võimsuse ümberarvutamise meetodit. 1) Kasutame valemit PS 1 = Pv = 1,425 0,33 = 0,819 kW. Valime kestva töö mootori. Seega soojuslikult rahuldab kestva töö mootor võimsusega vähemalt 819 W. Valime mootori tingimuse Pn PS1 järgi. Mootor MT80C, Pn = 1,1 kW, nn = 1380 s-1, n = 0,73, cos n = 0,80, In = 2,7 A, Mn = 7,5 Nm, µk = 2,0, µv = 2,2, m = 11 kg.
ruuduga. 33. Elektriajami talitluste liigitus. Kestevtalitlus S1 on selline, mille korral masin töötab vähemalt nii kaua, et kõik selle osad soojenevad püsivtemperatuurini. Lühiajalisel talitlusel S2 kestab mootori töö piiratud aja. See aeg on väiksem, kui on vajalik mootori soojenemiseks püsiva temperatuurini. Tööperioodile järgneb nii pikk jahtumisaeg, et masin jõuab jahtuda keskkonna temperatuurini. Vaheajalisel talitlusel S3 vahelduvad lühiajalised tööperioodid vaheaegadega, kusjuures normaalseks tsükli pikkuseks võetakse 10 minutit. Tööperioodi ja pausi kestused on nii lühikesed, et mootor ei soojene töötamisel püsivtemperatuurini ja ei jahtu vaheaegadel keskkonna temperatuurini. sagedaste käivitustega vaheajaline salitlus S4 sagedaste käivitustega ning elektriliste pidurdustega talitlus S5. Nendes talitlustes on mootorid soojuslikult koormatud enam kui vaheajalises talitluses
annaabi.ee 
