mootori soojenemiseks püsiva temperatuurini. Tööperioodile järgneb nii pikk jahtumisaeg, et masin jõuab jahtuda keskkonna temperatuurini. (sööda ajamimootor, sildade tõstemootor) Vaheajalisel talitlusel S3 vahelduvad lühiajalised tööperioodid vaheaegadega, kusjuures normaalseks tsükli pikkuseks võetakse 10 minutit. Tööperioodi ja pausi kestused on nii lühikesed, et mootor ei soojene töötamisel püsitemperatuurini ja ei jahtu vaheaegadel keskkonna temperatuurini. Vaheajalise talitluse eriliikideks on sagedaste käivitustega vaheajaline talitlus S4 ja sagedaste käivitustega ning elektriliste pidurdustega talitlus S5. Koormusmuutlikul talitlusel S6 vahelduvad tööperioodid tühijooksuga, elektrilises pidurduses reverseerimisega või töötamisega mitmel kiirusel, kusjuures nii tööperioodid kui ka pausid on nii lühiajalised, et mootor ei saavuta püsitemperatuuri. (höövlid, veskid)
Joonis 6.14. Töömasina koormusgraafik: Pv = 1,425 kW, tt = 2813 s, t0 = 5709 s. Mootori valimiseks vaheajaliseks tööks (S3) arvutame lülitatuskestuse 22 tt = , tt + t0 kus tt on tööperioodi kestus, s, t0 pausi kestus, s. 2813 = = 0,33 . 2813 + 5709 Kui valida vaheajalise töö mootor, siis tuleb mootori võimsus arvutada ümber standardsele -le. Standardsed väärtused on st = 0,25; 0,40; 0,60; Ümberarvutuse käik on 0,33 Pe , st = Pv = 1,425 = 1,294 kW. st 0,40 Vaheajalise töö mootorite kataloogist tuleb valida mootor, mis = 0,4 juures oleks võimsusega Pn ,v 1,294 kW.
rakendamisel tuleb arvestada momentide ja jõudude märke. Enamasti takistab takistusmoment ajami soojeneb astmeliselt üksikute eksponentfunktsiooni lõikude kaupa. Teatud aja möödudes saavutavad liikumist, mõnel juhul võib ta aga seda soodustada. Reaktiivsete takistusmomentide ja jõudude all temperatuuri tsükklid oma püsivväärtuse. Vastavalt standardile loetakse vaheajalise koormuse korral mõistetakse momente ja jõude, mis takistavad liikumist ja muudavad oma märki liikumissuuna muutumisel. temperatuur püsivaks, kui temperatuuri erinevus töötsüklite lõpus ei ületa 2kraadiC tunni aja kestel, kui Sellised on hõõrde-, lõike-, muljumis-, jahvatamis-, mitte elastsete kehade surve-, venitamisega ja koormuse suurus ja tsükli ning tööperioodi kestused ei muutu. Vaheajaliseks talitluseks valmistatakse
seotud terrra taļitlr'rs.riisi ja koorttluse kesttrsega. Tavaliseļt nrääratakse püsitalitluse (S1,t
nirrrivõirrrsrts kolrsta;rtseĮ koorrnttsel eeļdrrsel. et rnootori tööaeg on piisav sooļenenriselVaheajalise korrļuvt:rlitluse (S3) ninrir,õinrsus ei arvesta nlootori soojenenrist käivitrrs-
protsessis. Mootor'i taļitĮrrst iseļoonrrrstab tsįikļilise koormuse suļrteline kestils (q,clįc dttra|įotl
.factcst', crļfl võļ ntcotori sulrteline Iįilįtuskestus. Perioodilise taiitlLrse pr"ūiLrl tįjötab ll1o()tOf
konstatttse koorIrrttsega ja ühesugrrsed tööper'ioodid vahelduvad par.rsiciega, nrįi ntooįor'seisaLl
pai gal
annaabi.ee 
