Söögituba oli täidetud mitmete võidunud puhvetitega, millel seisid erinevad tuhmunud servadega karahvinid, ümmargused metallist aluskausikesed ja portselanist siniääreliste taldrikute virnad. Toa ühes nurgas asus kast, kus hoiustati pansionäride määrdunud suurätikuid. Ruumis oli veel seinakell, roheline ahi, erinevad seinalambid, toolid ning erakordselt raske vahariidega kaetud laud. Korruse teine pool koosnes kahest korteris, mis olid selles pansionis kõige luksuslikumad. Neist kahest vähem luksuslikumas elas pansioni omanik ise. Teisel korrusel oli samuti kaks korterit, mis olid vähem luksuslikumad, kui esimese korruse omad. Kolmas korrus koosnes neljast toast ning seal elasid kõige vaesemad pansionärid. Neljandal korrusel olid pööning pesu kuivatamiseks ja kaks katusekambrit, kus elasid maja teenijad
detailide rohkus õuduse teema ebausutavad juhtumid ja situatsioonid ,,Hing välja" fantastikaga seotud ootamatu pöördepunkt detailide rohkus ,,Reetlik süda" hirmu- ja õudusjutt peategelaseks noor naine läbiv teema on õudus teoreetiline küsimus Tegelased ja tegevuspaigad Isa Goriot's 1. Kirjuta välja kujutamisobjekte koos omadussõnadega Vauquer' pansion: Värvitud ja vahatatud kiviplaatidega trepp, armetu võõrastetuba, võidnund puhvetid, rasvase vahariidega kaetud laud, kõik on kulunud. Goriot' tuba: Kardinad puuduvad, tapeet koorus seintelt, närune jalavaip Pansionõuest: Liivane jalgtee, marmorit jäljendav materjal, kriiskav kell, võred kaetud taimeväätidega Nucingeni maja: Tõeline pankuri maja, marmormosaiik VENNI DIAGRAMM Teoste tegevuspaigad on hästi kirjeldatud, enamasti tekivad kontrastid. Rikaste elu püütakse vastandada vaeste elule, et niimoodi näidata ühiskonna tegelikku olemust
napp, algselt omaaegse talutoa sisustuse lähedane (põhiesemed voodi, laud, tool, kirst ja riiul, ka toidukapp). Uus keskkond ja aeg tõid muudatusi. Leviva üldeuroopaliku mööblimoe mõjul püüdis ka töölispere jõudumööda muretseda uusi ajakohaseid esemeid. Sajandivahetusel olid keskmise suurusega ja sissetulekuga töölispere elutoas paar voodit, söögilaud, toolid, pink, riiul, toidukapp ja kirst või kummut, mõnel ka riidekapp, peegli- ja lillelaud. Vahariidega kaetud söögilaud ja toolid asetsesid linnamoe kohaselt keset tuba. Söögilaual söödi, õpiti ja tehti õmblustööd. Pärast sööki kaeti laud laudlinaga. Oli peresid, kus linsid kasutati ainult pühapäeviti ja pühade ajal, vähestel laudlina polnudki. Toamööbli hulgas oli oluline voodi. Abielu rahva voodi seisis tavapäraselt ahju taga, eraldatud toast kas riidekapi või ettetõmmatava riidega, hiljem liigendsirmiga.
,,Jah, see on Mauruse kool, astuge aga sisse." Aga kui ta nägi Indreku nõutust, tõmbas ta kella ja ootas, kuni tuldi ust avama. Siis ütles ta vene keeli: ,,Siin tahetakse härra Maurusega kokku saada." Ütles ja läks pimedusse. II. Indrek astus sisse. Ta juhatati läbi koja eesruumi, mida valgustas väike laelamp ainult nõrgalt. Siit viis kaks ust edasi. Ühe tagant kostis vali jutukõmin ja naer. Teine uks oli pooleldi avatud ja selles toas paistis suur musta vahariidega kaetud laud, millel põles valge kupliga lamp. Suuremaid ja vähemaid poisse surus laua ümber. Keegi tõmbas ukse täiesti lahti ja vahtis Indrekut, aga see teda tähele ei pannud, sest tema silmad kiindusid õieli kaelaga ja lahutatud tiibadega luike, mis rippus lae all, nagu hõljuks ta lennul. ,,Just kui rahuingel," mõtles Indrek luike nähes. Aga sellesse mõttesse süveneda polnud tal võimalik, sest sama poiss, kes oli talle ukse
annaabi.ee 
