rivaalid olid Prantsusmaa kuningas François I, Inglismaa kuningas Henry VIII ja Türgi sultan Suleiman Tore. Karli isiklikuks deviisiks oli Plus ultra (veel kaugemale). Teda peetakse ka esimeseks monarhiks, kes võttis kasutusele tiitli Tema Majesteetvõi Tema keiserlik Majesteet. Tema isiksuse omaduste üle on palju vaieldud, kuid senini pole saavutatud konsensust selle osas, kas ta oli pigem maailmavalitsemist ihkav katoliiklik fanaatik, usutülidest lõhkikistud Euroopat lepitada püüdev vagamees, pragmaatiline kõike enda jaoks ära kasutada püüdev reaalpoliitik või hoopis keegi teine. Karl von Habsburg sündis Madalmaades Genti linnas Burgundia hertsogi Philipp Ilusa ja Kastiilia printsessi Juana pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Saksa-Rooma keiser Maximilian I. Vanaema, Burgundia pärijanna Maria, oli juba surnud. Emapoolne vanaisa oli Aragóni kuningas Fernando II, vanaema aga Kastiilia kuninganna Isabel I.
Seekord tundus, et lavastus koosnebki ainult koolipoiste koerustükkidest, mis olid pikitud hulgaliste ülemängitud labasele naljale orienteeritud pantomiimidega. Kuigi selline esitusviis oli hästi esitatud ja ega seda tõsist Tammsaaret ja tema tegelaste filosofeerimist polekski suutnud 5 tundi jälgida. Igal juhul nalja sai kõvasti, kõige naljakam oli kogu jõust karjuv ja ülisuure joonlauaga hoope jagav usuõpetuse õpetajast "vagamees". Kõik Nüganeni stseenid on nii tähenduslikult mängulised, pole mitte kunagi nii, et tegelane lihtsalt seisab ja räägib, jutule kaasneb alati mingi tegevus või taustategevus. Kas siis rääkija ise või keegi teised tegelased, kes taustal askeldavad, illustreerivad rääkimist, luues tegevusega juurde sümboleid ning alltekste. Eriti vahvad olid 2 kõrvalosa muulastest õpilased, sakslane Riiast Alo Kõrve esituses ja grusiin Mart Kolditsa esituses
Kremli Spasski torni väravad avanevad Punasele väljakule. Seal asub Moskva kõige ilusam pühamu Vassili Blazennõi kirik. Õigupoolest on tegu pühakojaga, mis rajati aastail 15551561 Kolmainu (Troitskaja) kiriku kõrvale ja sai nimeks Jumalaema Kaitsmise (Pokrovi) kirik. See pühamu püstitati mälestusmärgina Kaasani vallutajate auks, keda juhtis Ivan IV, Kolmainu kirikust kujunes aga uue pühakoja osa. Kuna selle kiriku müüri äärde maeti rahva hulgas populaarne vagamees Vassili Blazennõi, hakatigi kirikut kutsuma hoopis tema nime järgi, pühamu esialgne nimi jäi aga tahaplaanile. Kogu kompleks koosneb üheksast omavahel ülekäikudega ühendatud hoonest, neist kaheksa keskel kõrgub Jumalaema Kaitsmise kiriku torn. Usk Suurema osa vene usklikest inimestest moodustavad õigeusklikud. See seletub maa ajaloolise minevikuga: kui 988. aastal sai Venemaast kristlik riik, oli neis paigus eelkõige tegu kreeka õigeusuga
annaabi.ee 
