korraldamisega) ja politseivalitsus. 20. KULTUUR JA ELU-OLU 18. SAJANDIL · Luteri kirik: jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävitatud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikõpetajate sead pietism(taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu). · Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. Võõrduti kõrtsidest. Liikumine keelati 1743.aastal. · Ratsionalism eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, ka praktiliste teadmiste jagamine(nt uuendused põlluharimisel). Jutlused olid õpetlikud. Johann Georg Eisen-
Talupojad tõlgendasid pearaha maksmist kui mõisakoormistest vabastamist ja mõnel pool puhkesid rahutused 1784.aastal pearaharahutused, Räpina Puuaiasõda Hilary Karu 35 D 11 EESTI AJALUGU Kultuur. Vaimuelu. Saksa kultuuriruumi mõjud Pietism- taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu. Rääkisid talurahvaga rohkem kui luteri õpetajad + 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle) Hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. + Tallinna Paap- peeti vahepeal nõdrameelseks, tegi rituaalseid toiminguid paastus ligi 5 päeva,
Talupojad tõlgendasid pearaha maksmist kui mõisakoormistest vabastamist ja mõnel pool puhkesid rahutused (tuntuim RÄPINA PUUAIASÕDA 1784) HARIDUS JA KULTUUR XVIII SAJANDIL Kandev roll oli jätkuvalt luteri kirikul, kuigi võrreldes Rootsi ajaga oli kiriku tähtsus vähenenud. 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena Piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle) Eesti aladele jõuavad uued usuvoolud: · Pietism taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu. Rääkisid talurahvaga rohkem kui luteri õpetajad · Hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. Võõrduti kõrtsidest. Liikumine keelati 1743.aastal. · Ratsionalism eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, ka praktiliste teadmiste jagamine(nt uuendused põlluharimisel)