See luuletus jutustab vallatutest lastest ja nende põnevast lapsepõlvest. Räägib ka sellest mida naljakat nad koos korda saatsid. Viimases salmis aga on ära toodud tõde, et lapsepõlv saab kunagi läbi ja tuleb hakata elama tõelist elu. Arvan, et luuletus on romantiline ning sisu on otseütlev. 7 6. Õhtu lakas Täna tüdrukute seltsi lähen lakka magama, kõrvale ma võtan neitsi vagamastgi vagama. Vagamastgi vagama: epiteet Kes seal kauges nurgas nõnda kauges: epiteet kihistab ja kudistab? Kes seal kallist uudseleiba kallist: epiteet peppredess pudistab? Kellelegi, näe, kogemata ümber kukub koorekirn aga juba rõõmsaid kilkeid rõõmsaid: epiteet täis on kogu heinavirn! Piigakesed! Üldse pole väsinud te mõisateost! väsinud: epiteet Nii kui leevikesi tahaks
see on karistamatuse puudumine. Piisab võrdlusest tänapäeva ühiskonnaga, kus vaatamata väga paljudele suuremal või vähemal määral efektiivsetele pedagoogikavooludele, ei ole üle saadud karistamatuse tundest inimeste väärtushinnangutes. Tänapäeval on arvamus "Kui keegi ei näe, siis keegi ei näegi!" üsna tavaline ja sügavalt juurdunud. Keskaja ühiskonnas seda olla ei saanud. Jumal nägi kõike, Tema pilk ulatus nii viimase kõrilõikaja ja röövli kui ka kõige vagama inimese sügavaimasse hingesoppi. Teda ei saanud petta. See oli keskaegse ühiskonna kõige suurem distsiplineeriv hoob. Ega asjata ei nõudnud ka kõige paadunumad kurjategijad surivoodil preestrit, ega pihtinud oma surmapatte. Ja ega asjata just surivoodil ei tehtud kõige heldemaid annetusi ja palutud kõikidelt vaenlastelt andeks. Ka surmamõistetule ei keelatud viimast jumalaarmu. Vaimuliku kasvatus vajas pikka aega ja kindlat koolitust, lisaks aga ka teistsugust eluviisi.
· Ikka veel oli Meka hiilgavaim linn kõrbes, ning endiselt valitsesid seal 360 jumalat. Mekalased ei pidanud suur prohvetist, samuti beduiinid mitte. Nemad nägid Muhamedi, kui kõige suursugusemast hõimust väljatõugatut . · Hidzra 7 aastal ülendas prohvet Meka, koos Kaabaga usu tsentrumiks. Kõik millega beduiin harjunud oli pidi säilima, ainult 360 jumalat pidid asenduma ühe jumalaga, Allahiga. · 628 a.otsustas Muhamed minna 500 kõige vagama usklikuga Mekasse palverännakule. Alguses ei tahtnud keegi uskuda,et ta rahus tuleb, kuid nii see oli. Prohvetit ja tema järglasi ei tahetud Mekasse lasta, nad jäid linna lähedale Hudaibija oaasi laagrisse. Kuraisid saatsid oma esindaja Muhamediga läbi rääkimisi pidama, ning nad kirjutasid rahulepingule alla. Esimesel aastal ei tohtinud Muhamed Mekasse siseneda, kuid edaspidi juba võis. Ka ei tohtinud ta enam karavane rünnata
annaabi.ee 
