religiooses praktikas, misjonitöös kui ka jumalateenistustel. Vaimuliku kirjanduse alla kuulusid erinevad laulud, pühakirjad, ülistused, palvetekstid, religioossed legendid ja pühakute elulood. Eriti tähtis koht oli pühakute elulugudel ning religioossetel legendidel, kui keskaja lõpul, rahvuskeelte arenedes, sugenes ladina keelse kõrvale ka rahvakeelne vaimulik kirjandus. Populaarsemad legendid ja elulood olid näiteks ,,Vagajutt püha Alexiuse elust", ,,Püha Jüri lugu", ,,Püha Patricku puhastustuli" ja ,,Jumalaema zonglöör". Paljusid legende rikastati puhtilmalike väljamõeldistega. Usulises kirjanduses tähtsustati pühakuid, neid oli hea rahvale eeskujuks tuua, pühak oli isik keda austati ja armastati. Keskajal olid enamus inimesi usuga seotud, tänu sellele kasutasid vaimulikud ära pühakute elulugusi ja legende, et neid mõjutada läbi kirjanduse. Pühakute tähtsus
või proosas. Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. - Legend 1. algselt pühaku elulugu; rahvajutt, mis räägib ajaloolisest isikust või sündmusest, eriti pühakute imetegudest (vagajutt) 2. kunstiteosele lisatav seletav tekst; diagrammi, kaardi seletuskiri. - Anekdoot - lühike, päevakajalise sisuga ning üllatava lõpuga naljalugu. 27. Mis on positivism? Kuidas positivistlik teadusfilosoofia mõjutab kirjandusuurimist? - Esimene kirjandusteaduslik suund tänapäevases tähenduses. - Positivistlik teadusfilosoofia tekib 19. sajandi keskel, levib eeskätt Saksamaal ja Prantsusmaal. Vaade, mille kohaselt vaid teaduslikult
(Kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale! A. Reinvald.); retoorilist küsimust ehk vastuseta hüüdlauselist küsimust (Kas siis selle maa keel / Laulutuules ei või /.../ Igavikku omale otsida? K. J. Peterson.). lausriim vt riim. lavakujundus rekvisiidid (mööbel ning muud esemed) ja dekoratsioonid, millega markeeritakse näidendi tegevuskohta ja -aega. legend kasutatud ka muistendi tähenduses; ajaloolistel sündmustel põhinev rahvajutt, vagajutt, usulise sisuga jutustus või värsslugu. Legendi on viljelenud näiteks prantslased Gustave Flaubert (18211880), Anatole France (18441924), rootslane Selma Lagerlöf (18581940), sakslane Thomas Mann (18751955); eestlastest Aleksander Tassa (18821955). lendsõna kild; tabav, kunstiliselt kujukas väljend, mis on saanud rahva hulgas tuntuks. Enamasti on kildudeks erineva algupäraga tsitaadid, mis pärinevad kirjandusteostest, filmidest, reklaamidest, tuntud inimestelt jne.
annaabi.ee 
