Siis anti juba raskemaid raamatuid, kuid kui tekstist ei saadud aru, siis tundus ju raamat igav ja see pandi kõrvale. Eesootava töö läbikukkumise hirmus loeti internetist lühikokkuvõte läbi pluss küsiti klassikaaslastelt tähtsamad sündmused raamatus üle ja tehti töö vähemalt kolmele. Kuuendas-seitsmendas klassis kohustusliku kirjanduse maht paisus ning muutus ka natuke raskemaks. Need õpilsed, kellele lugemine ei meeldinud, ei vaevunudki raamatut avama. Vähemalt mitte õigeaegselt. Põhikoolis see probleem muutus ka mulle väga aktuaalseks, anti raamatuid, mille sisu ja mõtet oli väga raske mõista. Ühte lehti pidi tihtipeale kolm korda väga rahulikult üle lugema, et saada täielikult asjast aru. Ma arvan, et kohustuslik kirjandus peaks olema üles ehitatud raamatutele, mis võetakse tunnis läbi ja nimekiri, mida kodus lugeda, kuid seal on valik. Teatud kohustuslikud raamatud on
Tänapäeva Eesti noorte jaoks on kogu maailm valla, et oma unistusi ja võimalusi realiseerida. Seega oleneb see suuresti neist endist, kas ja kuidas nad end ühiskonnale tõestada soovivad. Kellel vähegi soovi on, leiab tänapäeval kergesti informatsiooni selle kohta, mis võimalusi ühiskonnal neile pakkuda on. Noortele, kes aktiivselt ühiskonnaelust osa tahavad võtta, on erinevaid võimalusi väga palju. Need, kes väidavad, et ei ole omale midagi sobivat leidnud, ei ole tihtipeale vaevunudki otsima. On noori, kes kasutavad kooliajal võimalust veeta semester või aasta vahetusõpilasena välismaal, et rohkem kogemusi saada, silmaringi avardada, uusi tutvusi luua ning ennast arendada. Selline variant sobib hästi ka neile, kes ei ole kindlad, mida edasi õppida, mida nad tulevikus teha soovivad või ka lihtsalt selleks, et aeg maha võtta. Tänapäeva noortel on laias valikus hobisid, millega tegeleda. Soovi korral leiab igaüks omale sobiva huvialaringi
inimest meistriteosega ning lõpus ,,põrmu kvintessentsiga", tundub, et näeme endi ees Taani printsi oma kõige põlisemas loomuses. Korraga lausa ununeb, et ta oli mõistnud oma reeturlike sõprade kavatsust ning pannud end tegelikult taas hullu rolli. Simuleeriva Hamletiga paralleelselt oli tragöödias osa ka maailma, ühiskonna hullusel. See väljendus peamiselt nende lipitsemises, silmakirjalikkuses ja autoriteeti pimesi järgimises. Keegi peale kuninga poja ei vaevunudki tolle ootamatu surma või Claudiuse häbematu abielu üle vaagima. Kõik alamast seisusest isikud võtsid seda kui kõige loomulikumat võimuvahetust. Siinkohal oleks sobilikud Hamleti enda sõnad: ,,Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paikapanemist!" Hamlet seisis hulluva maailma lättel ning oli sunnitud võtma enda kaela õigluse raske taaga. Kindlatel alustaladel seisev ühiskond oli vaid illusioon ning Hamleti ülesandeks oli see purustada
mõningaid mõtlematuid tegusid. Claudius oleks saanud end säästa kõikidest probleemidest, kui poleks enda venda tapnudki. Ahnus ajab upakile ning sellega ei pruugi saavutada alati kõike head. Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas üle kõige Hamletit. Printsi vanemad tahtsid neid paari panna, kuid Polonius oli vastu, sest umbusaldas noormehe armastust. Ophelia oli alandlik ning kuulas isa käsku mängida raskesti kättesaadavat. See aga ei tasunud end ära, sest Hamlet ei vaevunudki teda taga ajama. Ophelia uskus algselt siiralt Hamleti armastusse ning tundis end väga halvasti, kui viimane ta eemale tõrjus. Ophelia oli ka kaval ning otsustas samuti hullu mängida nagu Hamlet. Võibolla lootis ta, et prints teda lõpuks märkab. Kuna ta armastas Hamletit südamest, ei oleks ta tohtinud oma isa korraldustele Hamletit ignoreerida alluda. Ta oleks pidanud noormehe kirjadele koheselt vastama jäädes samas kohati salapäraseks. See oleks tekitanud Hamletis huvi
Selle peale tõmbab niigi armukade Holden pettunult kirjandi ribadeks ja kukub Stradlaterit solvama, elumees paneb talle tou ära ja Holden alistatult(nii vaimselt kui füüsiliselt) pakib oma asjad ja lahkub koolist juba öösel. Edasine tegevus kulgeb tänavatel, baarides ja vanade tuttavate, suvaliste tüdrukute, õe, õpetajate, taksojuhtide ja paljude teiste kõrvaltegelastega suheldes, kuigi keegi lõplikult Holdeni hingeseisundit ja probleeme ei mõistnud, nad ei vaevunudki teda ära kuulama(,,Ma tundsin end järsku nii üksildasena, soovisin, et oleksin surnud", kõlab mõte, mida Holden peast välja heita ei suuda). Rahaga Holden mõistlikult arveldada ei osanud, ta oli pillaja nagu ta vanaemagi ning baarides ringiseigeldes või taksoga sõites ta raha ei lugenud. Samuti leiab Holden, et emad on kõik kergelt peast põrunud ja muretsevad liiga palju, sind
- 17 - iseloomu, ei näi see väide just ülearu usaldusväärne. See polegi tähtis- mõjutusi JK meelsus 1905. aasta sündmustest kindlasti. Veelgi enam JK meelsust Tartu Õpetajate Seminar. Vahetult enne JK suundumist Tartusse sai õppeasutus endale uueks direktoriks Aleksei Troitski, kes hakkas revolutsiooni päevil lõdvenenud mutreid koolis uuesti pingutama. Direktor ei vaevunudki varjama oma üleolekut „kohalike pärismaalaste“, nende keele ja kultuuri suhtes. Taas hakati nõudma, et õpilased rääkiksid ainult vene keelt, seda ka vabal ajal ja omavahel olles. Rangelt jälitati eesti raamatute ja ajakirjanduse lugemist, tauniti osalemist eesti seltside ettevõtmistes ja eesti teatrite külastamist. Kuid vanad venestusvõtted ei toimunud uutes oludes ning direktori käitumine tekitas loodetule hoopis vastupidise reaktsiooni.