Väärikalt läbi elu Sellest hetkest kui me siia maailma sünnime on meile kõigile ettemääratud pikk ja vaevarohke teekond, kellele pikem ja kellele lühem. Me teeme selleks kõik, et see teekond oleks täis rõõmu, seiklusi, headust ja palju saavutusi. Kuid kõigi tegude ja ütlemiste juures on peamine jääda väärikaks. Väärikus on see, kui inimene omab enda tegude ja ütlemiste üle kontrolli ja suudab jääda viiskaks igas olukorras. Tihipeale on raske ennast vaos hoida, kui sulle tehaks, kas haiget või käitutakse ülekohtuselt, kuid inimene peab õppima enda emotsioone kontrollima. Kuna kui me
ning mil moel see üle maailma levis. 1895. aastal tekkis USA-s Holyoke kolledzi kehalise kasvatuse õpetajal William Morganil tahtmine luua spordiala, mis seoks kehalise aktiivsuse, meeskonnatöö ja mõistuse. Ka lootustandva jalgpallurina silma paistnud Morganit kannustas ilmselgelt ka kadedus, sest tema hea sõber James Naismith oli äsja leiutanud korvpalli. Seeläbi sündis Morganis soov luua midagi nende jaoks, kellele korvpall liiga vaevarohke ja väsitav tundus. Mõtete saamiseks asus Morgan ajalooraamatuid uurima ning leidis kaugest minevikust huvitavaid ideid. Nimelt harrastasid Egiptuse valitsejad juba 4000 aastat tagasi mängu, millest Morgan innustust sai. Seda niinimetatud rusikamängu mängiti hiiglaslikul 90 meetrit pikal ja 20 meetrit laial väljakul, mille poolitas suur kivisein. Mängureeglid olid lihtsalt: nahkkera tuli teisele poole seina toimetada kuni 2 rusikalöögiga. Ka Vana-Kreeka
põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm (Moora, 1981). Kuigi 19. sajandi keskel hakati leiba valmistama juba tuulatud viljast, polnud endiselt leiba küllaldaselt ja seda püüti hoolega kokku hoida (Moora, 1980). 5 3. Leivategu Pärast töömahukat ja rasket rehepeksu oli ka teradest jahu saamine kaugematel aegadel küllaltki vaevarohke. Viljateri püüti peenestada uhmri ja jahvatuskivide abil. Kasutati ka tambiküna ja tambilabidat (Pilt, 2002). Jahu valmistati oma tarbeks hiljemalt esiaja lõpust saati kahest üksteise peal asetsevast kivikettast koosneva käsikiviga, mille ringiajamine oli valdavalt naiste ülesanne. Alates hiljemalt 13. sajandist hakati meil ehitama vesiveskeid, 14. sajandist ka tuuleveskeid, mis muutsid jahvatamise tunduvalt lihtsamaks. Vaatamata sellele kasutati paljudes taludes käsikivijahvatust
see üle maailma levis. 1895. aastal tekkis USA-s Holyoke kolledži kehalise kasvatuse õpetajal William Morganil tahtmine luua spordiala, mis seoks kehalise aktiivsuse, meeskonnatöö ja mõistuse. Ka lootustandva jalgpallurina silma paistnud Morganit kannustas ilmselgelt ka kadedus, sest tema hea sõber James Naismith oli äsja leiutanud korvpalli. Seeläbi sündis Morganis soov luua midagi nende jaoks, kellele korvpall liiga vaevarohke ja väsitav tundus. Mõtete saamiseks asus Morgan ajalooraamatuid uurima ning leidis kaugest minevikust huvitavaid ideid. Nimelt harrastasid Egiptuse valitsejad juba 4000 aastat tagasi mängu, millest Morgan innustust sai. Seda niinimetatud rusikamängu mängiti hiiglaslikul 90 meetrit pikal ja 20 meetrit laial väljakul, mille poolitas suur kivisein. Mängureeglid olid lihtsalt: nahkkera tuli teisele poole seina toimetada kuni 2 rusikalöögiga
enam moodi. Mõne aasta jooksul kujunes Amblast koguni maakonna tugevamaid kergejõustikukantse, kuhu koondus selle ala entusiaste kogu ümbruskonnast. Paraku polnud Amblas pikka aega õiget spordiplatsi, alles kohalikku kooli võimlemisõpetajaks tulnud Olav (Olaf) Topmani eestvedamisel alustati 1922. aastal spordiväljaku väljaehitamist Arulagedale. Kuigi maa-ala spordiplatsi rajamiseks andis tolleaegne Aru talu peremees tasuta, seisis suur ja vaevarohke töö ees: ehitis oli tarvis planeerida, pinnas tasandada ning mätastest, kändudest ja kividest puhastada. Tänu kohalikele spordisõpradele saadi kõigega eeskujulikult hakkma. Valmisid nii jalgpalliväljak kui ka jooksurajad ning hüppe- ja heitepaigad. Peagi mõjus spordiväljaku valmimine hästi ka tulemustele. Sel ajal näitas amblalastest silmapaistvaid tulemusi Ants Strömberg. 1928. aastal läbis ta 100 meetrit 11,5-ga, 200 meetrit 23,5-ga ja 400 meetrit uue maakonna rekordiga 53,4.
annaabi.ee 
