In.teeb selliseid reak.mille korral eriseoseenergia väheneb selle jaoks on vaja suurt välienergiat Looduses on kõige stabiilsemad isotoobid need elemendid mille jaoks eriseoseenergia on väga suur.Tuumareaktsioonid 1.Lõhustumine 235U ; 239Pu Uraani kasut.en.tootmiseks.Pu kasut.pommide tootmiseks 2.Lagunemine U 238U 235U 234U (looduslikus uraanis on 98%) Uraani rikastamine võetakse välja selle U isotoobid ~5% sellist U kasut.tuumakütust.Rikastamisel jääb järgi 238U vaesustatud Uraan mida kasut.sõjatehnikas USA-s.Tagajärjeks oli haigus mida on saadud 238U sissehingamisel 235U kasut.tuumareaktorites.Nad on korralikult varjestatud seadendised.Reaktorisse tuleb viia U isotoop 235U137Cs + 96Rb + 2n juhitava tuumareak.käivitamiseks peab tuumani jõudma ainult 1 elektron.Kiirguste ohtlikkuse eest kaitsmine 1.Mitte minna sinna kiirgusallikate juurde 2.vähendada aega (nii palju kui vaja nii vähe kui võimalik 3
ja selle väärtus on enamasti piirides 1,2...1,4. Paljundusteguri ülempiiriks peetakse teadaolevate reaktoriliikide korral 1,8. Enamasti kasutatakse paljundusreaktoris tuumkütusena uraani- ja plutooniumioksiidi segu (kuni 20 % PuO2 ja vähemalt 80 % UO2). Peale kütusevarraste on reaktoris paljundusvardad, mis paiknevad kas reaktori aktiivtsoonis või seda ümbritsevas mantlis või mõlemas. Paljundusvardad sisaldavad looduslikku või vaesustatud uraani (viimane tekib tootmisjäägina uraani rikastamisel) ja kiirete neutronite ning muude tuumaprotsesside (eeskätt beetamiinuslagunemise) toimel muundub neis uraan 238U plutooniumiks 239U. Kuna reaktor põhineb kiiretel neutronitel, ei saa selles soojuskandjana kasutada vett, sest see toimiks neutronite aeglustajana. Enamasti on soojuskandjaks vedel naatrium, mille temperatuur reaktorist väljumisel on tavaliselt 500...600 oC.
väljundvoolu muutusi. Praktiliselt on kanali pikkuseks umbes 1 um ja laiuseks 0.5 um. paksus aga kujundatakse sõltuvalt voolust. Oluliseks iseärasuseks on see. et paisutsoonide juhtivus on suurem kui kanali juhtivus (laengukandjate kontsentratsioon). Sellega saadakse tõkkekihi suurem laienemine kanali poole, ja ELEKTROONIKAKOMPONENDID IL 55 paisupinge tugevam tüüriv toime. Ka tuleb arvestada, et tõkkekiht ehk laengukandjatest vaesustatud tsoon on neelu pool laiem, kuna lätte ja neelu vahelisest pingest tekib piki kanalit pingelang. Sellest tulenevalt on neelu pool siirdele mõjuv vastupinge suurem. Neeluvool on suurim, kui paisupinge on null ja see väheneb paisule antava negatiivse pinge suurenedes kuni transistori sulgumiseni. Sel juhul kulgeb lätte ja neelu vahel mingi väga väike vool. Paisule pärisuunapinge andmisel tõkkekiht ja tüüriv toime kaovad.
Paisuahelas tekitatud vahelduvpinge muutused aga põhjustavad ka väljundvoolu muutusi. Praktiliselt on kanali pikkuseks umbes 1 m ja laiuseks 0,5 m , paksus aga kujundatakse sõltuvalt voolust. Oluliseks iseärasuseks on see. et, paisutsoonide juhtivus on suurem kui kanali juhtivus (suurem laengukandjate kontsentratsioon). Sellega saadakse tõkkekihi suurem laienemine 62 kanali poole , ja paisu pinge tugevam tüüriv toime. Ka tuleb arvestada, et tõkkekiht ehk laengukandjatest vaesustatud tsoon on neelu pool laiem, kuna lätte ja neelu vahelisest pingest tekib piki kanalit pingelang. Sellest tulenevalt on neelu pool siirdele mõjuv vastupinge suurem. Neelu vool on suurim, kui paisupinge on null ja see väheneb paisule antava negatiivse pinge suurenedes kuni transistori sulgumiseni. Sel juhul kulgeb lätte ja neelu vahel mingi väga väike vool. Paisule pärisuuna pinge andmisel tõkkekiht ja tüüriv toime kaovad.
Paisuahelas tekitatud vahelduvpinge muutused aga põhjustavad ka väljundvoolu muutusi. Praktiliselt on kanali pikkuseks umbes 1 m ja laiuseks 0,5 m , paksus aga kujundatakse sõltuvalt voolust. Oluliseks iseärasuseks on see. et, paisutsoonide juhtivus on suurem kui kanali juhtivus (suurem laengukandjate kontsentratsioon). Sellega saadakse tõkkekihi suurem laienemine kanali poole , ja paisu pinge tugevam tüüriv toime. Ka tuleb arvestada, et tõkkekiht ehk laengukandjatest vaesustatud tsoon on neelu pool laiem, kuna lätte ja neelu vahelisest pingest tekib piki kanalit pingelang. Sellest tulenevalt on neelu pool siirdele mõjuv vastupinge suurem. Neelu vool on suurim, kui paisupinge on null ja see väheneb paisule antava negatiivse pinge suurenedes kuni transistori sulgumiseni. Sel juhul kulgeb lätte ja neelu vahel mingi väga väike vool. Paisule pärisuuna pinge andmisel tõkkekiht ja tüüriv toime kaovad.
annaabi.ee 
