interneti, läbi meedia vahenduse või läbi ajakirjanduse, kuna ühiskond ei ole tasakaalus (arengumaad, arenenudmaad). Palju on vaesust, töötust, mis mõjutab inimese rolli ühiskonnas. Tänapäeva maailmas sõltub, aga väga paljustki internetist, meediast ja ajakirjandusest, kui informeeritud ja teadlik oled oma õigustest, kohustustest ja muutustest. Seega, arvan, et inimõiguseid omavad inimesed, kellel on kättesaadavam meedia, internet, ajakirjandus ja tagaplaanile jäävad vaesues olevad inimesed, kes ei suuda või ei suuda ühiskond pakkuda neile piisavalt informatsiooni. Usun, et paljud vaesused olevad inimesed, isegi ei tea, millised õigused ja kohustused neil on. Samuti pole neil ka mingit võimalust sekkuda õiguste muutustes ja kehtestamises. Seega jääb ühiskond ilma paljudest sõnadest, arvamustest ja tõekspidamistest, mille põhjal me võiksime kujundada täiendada ja samuti respekteerida inimõiguseid. Iga riik, aga peaks
patriootlikus, kodu- ja ühtsustunne jääb tagaplaanile? Või on inimestel veel nõukogude mentaliteet ning kardetakse hirmsasti koguaeg millestki ilma jääda, Võetakse, mis võtta annab, nagunii varastavad ja erastavad juhid kõik, mis võimalik, nagu ajakirjandusest saab teada. Ainus võimalus on põgeneda kuskile, kus pole vaja muretseda. Või on hoopiski riigivõimu pädevus küsitav pistetakse muudkui endale rohkem tasku ja rahvas vireleb vaesues? Kõik tahaksid natukene rohkem, aga süües kasvab isu ja ahne on täitmatu. Seda, kas ahne on rahvas, riigimehed või mõlemad, on raske öelda. Minu arvamus on see, et inimesed on rumalad ja ei mõtle asju läbi. Lastakse ennast nii kergelt kapitalismist ja propagandast mõjutada. Jätkusuutlikuse tagamiseks on inimestel tarvis ratsionaalset mõtlemist ja soovi rahvust jätkata. Selleks on kõikvõimalikud kodanikuorganisatsioonid, millesse aga suhtutakse skeptiliselt
Euroopast eksporditi kaupa Aafrikasse, sealt võeti peale neegerorjad, kes viidi Ameerikasse, 7 kuna seal oli vaja tööjõudu ning siis Ameerikast kaupadega tagasi Euroopasse, nn. kolmnurkkaubandus. Lääne ja IdaIndia kaubakompaniid loodi, et saaks kaubelda Euroopa ja India/Aasia vahel. Ühelt poolt pakkus see kiire rikastumise võimalust, kuid samas võis kaupmees kaotada kogu oma vara ja lõpetada täielikus vaesues. Nt. Indias maksis kaneeli nael üheksa, Inglismaal aga juba 72 penni. Töönduse areng: Püsis edasi tsunftikorraldus. Suurkaupmehed varustasid linna või küla töömeistreid toorainega ning ostes ettemääratud hindadega nende toodangut. Paljud käsitöölised muutusid seeläbi palgatöölisteks. Suurettevõtjate vahendustegevus suurendas töönduse seotust üleeuroopalise turuga ning oli eelduseks
annaabi.ee 
